Maailmapärand ja maailmaimed

Wolfgang Schneider

ASSITEJ presidendi Wolfgang Schneideri pöördumine 20. märtsi ülemaailmse laste- ja noorteteatri päeva puhul.  Teatril on kõikjal maailmas pikk elujõuline traditsioon. Etenduskunstid on olnud kultuurielu  osa tuhandeid aastaid ning juba sajandeid on suunatud seda kunsti ka spetsiaalselt lastele ja noortele. Ilmselge, et juba varasest noorusest algav ja kogu elu kestev võimalus saada osa teatrikunstist on suur väärtus.  Teatri vaatamine on iseenesest kunst, mida  peab õppima. Selleks, et hakata aru saama, tuleb harjutada kuulamist. Noorele publikule mõeldud teatril on, mida näidata, mida öelda, mille pinnalt suhelda. Need on muljed ja väljendused, hoiakud ja teod, kogemused ja teadmised. Laval võib lugusid jutustada, kuid pildid ja tähendused tekivad vaid siis, kui on publik, kes need vastu võtab. See on müsteerium! Just seetõttu pole teater lihtsalt osake maailmapärandist, vaid peaks  olema tunnustatud kui üheksas maailmaime.   

Ja näitlejad, lavastajad, näitekirjanikud, dramaturgid, muusikud, pedagoogid, tehnilised töötajad, kostüümi- ja lavakunstnikud peaksid neid imesid järgmistele põlvkondadele alal hoidma. Tuleb teha nii, et kõik lapsed ja noored saaksid neist osa. Seetõttu tähistame ülemaailmset laste- ja noorteteatri päeva lootuses, et poliitikud, kodanikuühendused, suured firmad ja kohalikud ettevõtted pööraksid  eriti tähelepanu just noorele publikule suunatud teatrile. Iga lasteaia- või koolilaps peab saama käia teatris vähemalt kaks korda aastas. Näitlemisest saab ainult siis sündida midagi tõelist, kui kohal on publik, kes kaasa mängib.         

Professor Wolfgang Schneider on ASSITEJ (Rahvusvahelise Laste- ja Noorteteatrite Assotsiatsiooni) president  alates 2002. aastast, ta juhib ASSITEJ Saksa keskust, on Saksamaa Hildesheimi ülikooli kultuuriteaduste osakonna dekaan ning tegutseb kultuuripoliitika vallas Saksamaa parlamendis.

Tõlkinud Kirsten Simmo