Üks roll

OTT KARULIN

Teisipäeval avalikkuse ette jõudnud klipp ja fotod, mis tehtud Harjumaa Loo alevikus säutsuvast prügikastist, kus munakoorte ja surnud tibude seas ka veel hinge vaakuvad linnupojad, tekitas korraliku pahameeletormi (Eesti Päevaleht 22. VIII). Eks neid videoid jõhkrate pidamistingimustega looma- ja linnufarmidest ole ennegi nähtud, aga ikka on pildile jäänud mõni suurkontsern kuskil kaugel. Erandiks oli kolm aastat tagasi organisatsiooni Loomade Nimel avalikustatud video Karjaküla karusloomafarmist, mida näidati muu hulgas „Pealtnägijas“ (19. XI 2014).

Kuigi kõlab õõvastavalt, on siiski paratamatu, et karusnahkseteks kasukateks kasvatatavad loomad tekitavad tülgastust vähemates inimestes kui iganädalase ostukorvi sisu, linnuliha ja munade tootja Talleggi käitumine. Ja nii tundiski end sel nädalal ilmselt igaüks natukene nagu Truman Burbank. See filmi „Trumani sõu“ („The Truman Show“, režissöör Peter Weir, 1998) peategelane Jim Carrey kehastuses elas aastaid teadmata, et osaleb tõsieluseriaalis ning et kõik tema lähedased ja muidu linnainimesed on palgalised näitlejad, kes ütlevad ja teevad vaid seda, mida stsenaarium ette näeb – ja seda ainsa eesmärgiga pakkuda televaatajaile võimalikult ehedat elu sinise ekraani vahendusel. Nii nagu Truman sai pettusest teada, kui üks tuhandetest „päris“ päikesevalgust tekitavatest prožektoritest tema jalge ette alla sadas, paljastus ka pärast säutsuva prügikasti videot Talleggi sõu kulissidetagune ning siit edasi peaks olema üsna raske ükskõik kellel end veenda, et temaga küll toiduainetööstus ei manipuleeri.

Firma ise muidugi mingit põhimõttelist probleemi ei näe. Nii nendib Talleggi linnukasvatuse algtootmise direktor Eve Samuli, et tegemist on tööalase lohakusega: „Tibud, kes ei ole elujõulised, hukatakse reeglite järgi haudejaamas, s.t elujõuetud tibud kallatakse koos jäätmetega purustajasse, kus lindude surm on silmapilkne.“ Seda, et eluslindude sattumine prügi hulka oli ilmselt apsakas, tõdeb ka veterinaar- ja toiduameti loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva: „Hukkamiseks on lubatud kasutada spetsiaalset seadet. Talleggi haudejaamas juhtunu puhul on ilmselt tegemist hukkamist kontrollima pidanud töötaja lohakusega, kuna töökord peab välistama selle, et elusad tibud satuvad jäätmehoidlasse.“ (Eesti Päevaleht 22. VIII). Veterinaar- ja toiduameti kontrollkäigul Talleggi haudejaama tuvastatigi, et „20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetud ja kukktibud võimalikult humaansel viisil hukatakse“. Seega on kõik seaduspärane, nagu kinnitab ka veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Martin Altraja, kelle sõnul on looma­kaitseseaduse kohaselt kuni ühe­päevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet (Delfi 22. VIII).

Millegipärast see põhjendus aga lõpuni ei rahulda … Tunnistan oma naiivsust, aga see tuleb üllatusena, et haudejaamas koorub nii palju elujõuetuid linde, või et kukktibud suure tõenäosusega otse purustajasse saadetakse. Kui haigeid tibusid on palju, siis on ju viga elukeskkonnas, ja kui kukk­tibusid paratamatult koorub, siis võiks ju ometi olla ka kohustus leida neile mingi elusäästev rakendus – mis sest, et praegused seadused seda otseselt ei nõua ja defineerib „võimalikult humaanset hukkamist“ lõdvemalt. Aga eks see ole mu oma süü, et mu teadmine maailmast on samamoodi teiste suunatud ja piiratud nagu Truman Burbankil.

Muidugi võib vastu väita, et teen siinkohal tibust elevandi, aga Tallegg nagu ka Rakvere lihakombinaat kuuluvad samasse HKScan kontserni, mis valitseb peale Eesti toiduainetööstuse turu ka Põhjamaade omi. Huvitav, kuidas reageerinuks HKScan, kui Loo aleviku asemel juhtunuksid elustibud prügikasti sattuma hoopis Soomes või Rootsis – või ei saakski see neis riikides kunagi juhtuda, sest see purustaks firma maine? Võib-olla on tõesti nii, et Skandinaavia kontsernide peakorterid – ja siinkohal ei pruugi jutt olla ainult toiduainetööstusest – jälgivad Baltimail toimuvat samamoodi nagu „Trumani sõu“ looja ja produtsent Christof (Ed Harris), et kuidas mingitele sündmustele siirdeturgudel reageeritakse. Seejärel tehakse aga selle pealt järeldused, et põhiturul apsakaid vältida. Sel juhul on muidugi tore, et saame abiks olla.