Sel reedel Sirbis

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta II jaotus

Maailm ei saa paremaks teisiti kui muutustega inimeses. Mart Tšernjuk vestleb Märt Läänemetsaga
Orientalist Märt Läänemetsa põhilised uurimisvaldkonnad on olnud mahajaana budism ja hiina mõttelugu. Selle kõrvalt on ta tegelenud ka Hiinast lähtuvate julgeolekuohtudega. Nüüd, kui olukord on pööranud selliseks, et ka Eesti julgeolekuasutustes on hakatud Hiina-ohtu tõsisemalt võtma, näeb Läänemets oma missiooni selles, et aitab Hiina poliitikat paremini mõista, ja siirdus tööle sisekaitseakadeemiasse.

KERLY RITVAL: Kodu, kallis kodu!
Järgmise aasta mais avab Veneetsias uksed Eesti paviljon, kodu, mis pakub vastukaaluks kontrollitud avalikule ruumile kõrvalepõike intiimsesse ruumi, soojust ja äratundmisrõõmu.
Kohtun b210 arhitektide Aet Aderi, Mari Möldre ja Arvi Andersoniga nende stuudios Tatari tänaval. Kohtumise põhjus on ettepaneku „Kodupeatus“ võit arhitektuurikeskuse Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni konkursil. Rääkisime kitsamalt nii sellest, milline saab olema Eesti esinduspaviljon, kui ka kodust ja elamupoliitikast laiemalt.

TRIIN JUHANSON: Linnahallist metahalliks
Linnahalli digikaksik annab võimaluse uurida hääbuva suletud ruumi võimalusi ning luua tuntud ja tuttavale kultuuripärandile futuristlik tulevik.
Arhitekt Robin Evans on välja toonud, et XVI sajandi itaalia hoonetes oli tubadel palju uksi, mis tegid elanike elu mugavamaks, sest nii sai ju hõlpsalt ruumide vahel liikuda. Edaspidi muutusid toad suletumaks. Suurbritanniast pärit trendi järgi korraldati eluruumid koridoride ja tubade sissepääsude ümber, üheks põhjuseks kõrgklassi ja teenijaskonna klassivahe rõhutamine. Nii reguleeriti avatuse ja privaatsuse suhet ruumis. Evans näeb siin esimesi märke minateadvusest arhitektuuris: inimene tunneb, et on teiste poolt justkui ohustatud

AGE VEEROOS: Kas uus muusika peab olema mugav?
Igalt järgmiselt põlvkonnalt oodatakse ju avatust uutele olukordadele ja keerukustele, kohanemisoskust ning julgust raskete teemadega toime tulla.
Kui on vaja eriliselt rõhutada, et keegi midagi olulist maha ei magaks või tähelepanematusest õnnetusse ei satuks, siis öeldakse sageli, et tuleb käia lahtiste silmadega. „Hoia kõrvad lahti,“ ei tarvitse öeldagi, sest kui me neid just kätega ei kata või kõrvatroppidega ei tihenda, on need niikuinii lahti. Peale selle, et kuuleme seda, mida näeme, kuuleme ka seda, mida me ei näe.

KRISTA KERGE: Targutaja tahab sõna
Eesti täienevad tekstikorpused vajavad žanripõhist märgendatud kajastamist, keelekasutus nii õpetamist kui ka üha enam nõustamist.
Keelt ei ole olemas muul kujul kui tekstina – abstraheerime ka eesti keele oma keelekogukonna tekstidest. Elava põlvkonna keel on tema ühe liikme peas, kuid kirjakeel on teadlik traditsioon, mille mõte on säilitada tekstide mõistetavus ja stiili vastuvõetavus üle põlvkondade. Praegu käib elav arutelu, kelle keelt peaks peegeldama Eesti Keele Instituudi elik EKI kirjakeeleallikad. Proovin sellele vastata oma pika õppejõukogemuse taustal.

MAAJA VADI, KRISTA JAAKSON, MERLE RAUN, TAUNO ÕUNAPUU: Kas juhtimisel on jaksu ja kus varitsevad lõksud?
Eestis on silmapaistvaid ettevõtteid ning maailmas oleme nn ükssarvikute suure arvuga elaniku kohta esirinnas. Need on juhtimise ja ettevõtlikkuse head näited, kuid paljude ettevõtete tootlikkus on siiski liiga madal. Meenutagem, et tuntud teadusuuringu järgi selgitavad juhtimispraktika erinevused koguni 30% ettevõtetevahelisest kogutootlikkuse erinevusest. See, kuidas ja milliste võtetega ettevõtet juhitakse, määrab ettevõtte tootlikkusest peaaegu kolmandiku. Seepärast on mõistetav, et teadmine selle kohta, millised on juhtimise tugevad ja haavatavad küljed, aitab panustada majandus- ja sotsiaalelu arengusse. Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (kuni 2021. aasta lõpuni EAS) on järjekindlalt hea seisnud selle eest, et iga viie aasta tagant korraldatakse Eesti juhtimisvaldkonna uuring.

AINIKI VÄLJATAGA: Laenutushüvitised ehk Mis? Kellele? Kuidas?
Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiiv 1992. aastast 92/100/EMÜ rentimise ja laenutamise õiguse kohta nõuab, et tunnustataks autorite ainuõigust oma teoste laenutamisele ning laenutamise eest õiglase tasu saamisele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Direktiivi eesmärk oli ühtlustada olemasolevate laenutushüvituse süsteemide tegevuspõhimõtted autoriõigusega ning näha seadusega ette tasu maksmine riikides, kus laenutushüvitis puudub.

ANDRA TEEDE: Kuidas ta tuli üle põldude, pamp süles
Artikkel sarjast „Millest mõtled, kirjanik?“
Kutsusin isa jaanidel Simuna küla kalmistule, et ta näitaks mulle haudu ja räägiks meie suguvõsa vanu lugusid. Ma olen sellest täiesti sõltuvuses, ma võiksin päevad läbi kuulata vana Simuna elu, Teedede ja Lällide ja minu vanavanaema Velli Anselma toimetuste kohta.

Arvustamisel
Vanessa Springora romaan „Nõusolek“
XIV Pärnu ooperipäevad
Eesti Kunstnike Liidu XXII aastanäitus
„documenta 15“ Kasselis
Jevgeni Zolotko näitus „Jaakobi redel“
Rakvere teatri „Robin Hood“
„Bibu“ festival Rootsis
mängufilm „Elvis“
Netflixi telesari „Veidrad asjad“

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht