Sel reedel Sirbis

KAAREL TARAND: Kaitsemeetmel on elu hind
Võimalus, et Iirimaal lõpeb 20 aastat kestnud rahu, on Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ületamatu takistus.
Et see Briti impeeriumi lagunemise viimane faas ka just nii kurbkoomiline peab olema! Eesti suhe Ühendkuningriigiga näib iseenesest olevat teisejärguline teema. Pidupäevadel muidugi meenub, et saareriigi armee aitas meid hädast Vabadussõja päevil ning Eesti metsades võib Briti sõdurite saapajälgi kohata tänapäevalgi, aga majandussuhteid on meil vähe. Statistikaameti andmeil oli Ühendkuningriigi osa kaubavahetuses 2018. aastal tühine: Eesti eksportis kaupu Ühendkuningriiki 318 miljoni euro eest (2,21% kogu ekspordist ja riikide arvestuses 11. koht) ning importis sealt 430 miljoni euro eest (2,66% ja 10. koht). Kui britid peaksid oktoobri viimasel päeval Euroopa Liidust leppeta lahkuma, ei ole sündmuse otsene mõju Eesti majandusele märkimisväärne. Hea õnne korral jätkub senine kaubavahetus peaaegu vanaviisi, ainult bürokraatiat tuleb juurde. Seda kõike muidugi eeldusel, et Londoni võimudel raha otsa ei saa.

JAAN PELT: Naabreid otsimas
Arvesse võttes kauge elu otsimise laia haaret ja sellele pühendatud vahendite hulka, siis varem või hiljem hakkame saama sensatsioonilisi uudiseid.
Kui ma hea kolleegi Bill Vince’i väikeses koduaias Inglismaa lõunaosas ringi vaatasin, soovitas peremees järsku mul põõsaaluseid uurida. Mõne aja pärast leidsingi pimedas varjus ennast peitva pardi. Kuna part oli rahulik, küsisin:
„Miks see part ei liiguta ennast?“
„Sellepärast, et ta on surnud.“
„Miks ta siis surnud on?“
„Sest ta pole kunagi elanud!“
Miks inglased oma aeda „pardimudeleid“ peidavad, ei olnud mulle selge, küll aga näitab see seik, et isegi kahe meetri kauguselt pole eriti lihtne vahet teha elava ja selle vahel, mis pole kunagi elanud. Kui nüüd aga selline part oleks Kuul, Marsil või kuskil veel kaugemal, mõne teise tähe ümber tiirutaval planeedil?
Just sellise ülesande – leida elu jälgi päikesesüsteemivälistel nn eksoplaneetidel – on astronoomid endale üles seadnud.

TAUNO VAHTER: Minu armas haigus
Füüsilise puude stigmatiseeriv mõju on ajaga vähenenud, keha asemel on meedia lemmikkaebuseks saanud psüühikahäired.
„Mis haigus see on?“ päris krahvinna Vanem, kes seda veel polnud põdenud. Krahvinna Vanemal oli tõtt-öelda nõrkus igasuguste haiguste vastu: kui ta vaid kuulis uut haigust mainitavat, laskis ta selle kohe enesele tulla, et seda omal nahal ära proovida. Ta oli ju nii rikas, et tal ravimikuludega mingit muret polnud.
„See pole haigus, sinjoora krahvinna. See on kurbus.“
Nii on kirjutanud lastekirjanik Gianni Rodari raamatus „Cipollino seiklused“ ja kuigi sellest peegeldub üksjagu ka tema kommunistlikke vaateid, iseloomustab see kehakuvandi teisenemist ja ka mõningaid tervishoiusüsteemi vajakajäämisi. Nii kultuuris kui ka ajaloos võib näha suuri erinevusi kehaideaalide muutumise ja teatud kõrvalekallete käsitlemisel. Enamik on kuulnud lugusid iluideaalide nimel tehtud kehamoonutustest, nt tätoveeringud, Indoneesia hõimude hammaste teritamine, karenite kaelavõrud, Etioopia huulekettad või kunagine hiinlannade kinniseotud jalgade komme. Sellesarnast loogikat järgivad ka hilisemad nähtused, nt piimvalge nahk, räige ülepäevitamine või äädika joomine kaalu langetamiseks, 1960ndatel kiirelt levima hakanud rinnasuurendusoperatsioonid või süveneva tendentsina hoopis tagumiku vormimine ja isegi suurendamine.

Eesti kirjanik 2019 on Maara vanaisa. Pille-Riin Larmi intervjuu Andrei Hvostoviga. Hvostovi „Kirjad Maarale“ on enesepaljastuslik teos, kuid pole kirjutatud selleks, et lapselaps saaks teada, milline oli vanaisa, vaid et üks noor naine saaks teada, millised on mehed.

KARIN PAULUS: Aadamaülikonnas tehnokraatia
Mustakivi tee pikendus on üliilmekas näide linnavalitsuse tragikoomilisest enesele vasturääkimisest ja oskamatusest näha keskkonda terviklikult.
Ausalt öeldes pole ju tavaliselt suurt lugu, kui kusagil väike jupp teed ehitatakse. Mööda võiks vaadata ka Lasnamäe ja Pirita vahele plaanitavast Mustakivi tee harust, kui see poleks üliilmekas näide oskamatusest näha keskkonda terviklikult ning mõelda ajas ja ruumis laiemalt. Sisulisest kaasamisest ei maksa rääkidagi.
Ajend tee ehitada on ikka lihtsalt see, et rohkem autosid kiiremini ühest kohast teise saaks – Tallinn on ju moodne ja arenev linn! Pirita linnaosavanem Tõnis Liinat on rõhutanud, et liiklustrajektoori pikendamine Narva maanteelt Kose teele aitab vähendada piirkonnas ummikuid ja väiketeede liikluskoormust elumajade vahel. Uue tee valmimisel kihutatakse majade vahel tema sõnul vähem ning lastel on õues turvalisem. „Läbimurre on seda olulisem, et Lasnamäel käib igal pool tempokas ehitus. Mustakivi tee tulevase pikenduse lähedusse Narva mnt äärde kavandatakse uut Tallinna haiglat ja umbes tuhande korteriga Lahekalda elurajooni,“ on osutanud ka abilinnapea Andrei Novikov.

KARIN BACHMANN, MIRKO TRAKS: Eestimaa südame edukas klapivahetus
Paide keskväljaku ajutised lahendused on välja toonud kesklinna võimalused ja kitsaskohad ning aitavad elanikel muudatustega järk-järgult kohaneda.
Paide keskväljaku ruumieksperiment. Arhitekt Elo Kiivet, kaasa töötasid Kalle Komissarov ja Kadri Kallaste. Eestvedaja Maiko Keskküla, projektijuht Tiit Kanne. Projekti tellisid arvamusfestivali korraldajad ja Paide linn. Suveks on Paide keskväljakut ajutiste väikeobjektidega rikastatud ja ümber kujundatud alates 2017. aastast.
Üksteist aastat tagasi koostati Paide keskväljakule maastikuarhitektuuri projekt (OÜ Planana). Tookordsed etteheited projektlahendusele olid põhimõttelist laadi ja vead sellised, mida praegu keskväljakuid projekteerides enam ei tehta.i Jalakäija suurem eesõigus ja tegevusvabadus on praegu ikkagi norm, mitte erand. Toona püüti veel ruumi selliselt jagada, et jalakäijaid ja autoga sõitjaid koheldaks võrdselt. Kuid kui anda ühepalju tugevale ja nõrgale, siis saab nõrk ikkagi vähem ja tasakaalu ei teki kunagi. Pigem tuleb lähtuda põhimõttest, et igaühele tema vajaduste kohaselt. Vajaduste (mitte soovide!) selgitamine ongi kohaliku omavalitsuse kõige tähtsam ja samal ajal kõige valusam ülesanne, sest kui küsida inimeselt, mida ta tahab, siis autoroolis olles tahab ta maja ette parkida, autost väljudes aga inimlikku ruumi. Kahe nii ühitamatu ootuse valutu lahenduspüüd viib alati ummikusse. Sestap tuleb teha valikuid, mis linnaruumi suuremat eesmärki silmas pidades kõige paremini mõjuvad.

KURMO KONSA: Krüptodetektiivi sõidud ajamasinaga
Kasutades aja kui jõe metafoori, võib öelda, et Wellsi ajarändur sõidab aurulaevaga, mis võimaldab liikuda nii alla- kui ka ülesvoolu. Gödeli ajarändur seevastu on kärestikulises jões päästeparvega.
Eelmises loos tutvus krüptodetektiiv ajaränduriga, kes seletas talle maailma ehitust. Abiks olid ka Kurt Gödel ja Albert Einstein. Ajarändur on mäletatavasti fiktsionaalne tegelane Herbert George Wellsi romaanist „Ajamasin“.i Selge see, et teemana kerkis üles ajas rändamise küsimus.

GREGOR TAUL: Müür monumendi juures  Klaasist „nonument“
Ljubljanast alguse saanud Nonument Group ühendab kunstnikke ja linnaaktiviste, kelle huvi on unustatud, hüljatud, salatud või mõnel muul põhjusel eiratud XX sajandi monumendid, arhitektuuriansamblid ja avalikud ruumid. Olles tegutsenud nii Sloveenias, Tšehhis, Bulgaarias kui Küproses – Ida-Euroopa on kadunud „einumentide“ poolest iseäranis rikas –, ei piirdu nad Euroopaga. Nonumentalistide esimene aktsioon leidis aset hoopis Baltimore’is. Nimelt läks selles niigi avaliku ruumi vaesuse käes kannatavas linnas 2017. aastal lammutamisele brutalistliku McKeldini väljaku purskkaevukompleks, mis oli olnud mängumaa mitme põlvkonna lastele, aga ka märgiline kohtumispaik ning sõnavabaduse kants kogu linnale – seal pesitses nii kohaliku Occupy kui ka liikumise Black Lives Matter tugipunkt. Nonumendi grupi eesmärk ei ole fetišeerida kiiksuga ehitusplastikat, vaid väärtustada ja säilitada linnaruumilugusid

Intervjuu
Soome helilooja Pekka Jalkaneniga
„Muhu prindi“ korraldaja Lembe Rubeniga
belgia-taani koreograafi Mette Ingvartseniga

Arvustamisel
Timo Marani „Metsloomatruudus“
„Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte“
Ernst Jüngeri „Metsasalu 125. 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika“
näitus „Xenos“ EKKMis
Sõltumatu Tantsu Lava “Performance STLis“
mängufilmid „Ärtuemand“ ja „Minu elu valgus“
„Filmilindifestival“

Esikülg: KRISTI KINDEL