Pilk Berliinist II – Päike paistis ja aed oli haljas

Kuna Kindergarten on puhtalt saksa leiutis, siis mõni ime, et Saksamaal selle väärtust hinnatakse.

MELE PESTI

Kas sina, hea lugeja, oled mõelnud, miks lasteaed on just nimelt aed?

Ja veel veidram: miks inglise keeles selle asutuse puhul ikka ja jälle saksakeelset sõna Kindergarten kasutatakse?

Ilmselt torkab pähe, et enamikus laste­aedades on peale toa õueala, tinglikult aed, kus lastel kena mängida. Või ehk kerkib vaimusilma ette aedik, kus on hea pisipõnne piiratud alal turvaliselt hoida.

Aga ei! Vastus on märksa poeetilisem. Lasteaia leiutaja Friedrich Fröbel, orvust aednik ja hiljem ka haridusuuendaja, oli romantiline inimene. Tema nägi last taimena, kes vajab vaid väheke aedniku hoolt ja suunamist, et päikese poole sirguda. Sakslane Fröbel töötas XIX sajandi keskel välja lasteaiapedagoogika, mille teesid kõlavad üllataval kombel nii Saksamaal kui ka Eestis üha moodsama ja päevakohasemana. Lapsest lähtuv õppimine, individuaalne lähenemine, areng läbi mängu ja loovust sütitavad minimalistlikud mänguasjad – need ei olegi eile leiutatud! Kõik see oli olemas juba esimeses lasteaias 180 aastat tagasi.

Friedrich Fröbel rajas 1837. aastal Blankenburgis esimese mängu ja tegevuse instituudi ning nimetas selle lasteaiaks (1840). Vanemad, kelle väikelastega ta töötas, andsid pedagoogile ka ühe aialapi, kus loodusega harmoonias lastega õuesõpet harjutada. Fröbel keeldus end nimetamast lasteaia leiutajaks, ta ütles, et on kõigest looduse meetodi avastaja. Ta uuris lapse natuuri ja püüdis igaühele luua pinnase ja keskkonna, mis tagab kasvu, õitsemise ja viljad, just nagu aednik hoolitseb taimede eest.

Ka Inglismaale ja Ühendriikidesse importisid Fröbeli meetodi just sakslased: briti esimese lasteaia asutas üks saksa katoliku preester 1850. aastal, USAs aga Fröbeli enda õpilane 1856. aastal. Koos kontseptsiooniga jõudis angloameerika kultuuriruumi ka saksakeelne nimetus, mis on tänini vastu pidanud. Ka tõlkes on metafoorne „aed“ üle ilma rännanud.

Hämmastaval kombel jõuti Eestis inglastest ette: juba Kindergarten’ile nime andmise aastal, 1840ndal, avas Elisabeth von Uexküll Tallinnas väikelaste hoiuasutuse, mida on tagantjärele nimetatud Tallinna esimeseks lasteaiaks. Tartus loodi esimene lasteaia moodi asutus ilmselt 1897. aastal Miina Härma algatusel. Seal pakuti vaeslastele sooja toitu ja tegevust, loeti ette luuletusi ja õpetati lugemist.

***

Kuna Kindergarten on puhtalt saksa leiutis ja ekspordiartikkel, siis mõni ime, et Saksamaal ka praegu selle väärtust hinnatakse. Kui sõimeossa (Krippe) kõik 1–3aastased ei jõua, siis lasteaeda (Kindergarten) või mõlema vanuserühmaga Kita’sse suunatakse pea kõik 3–6aastased lapsed. Kõrvalehoidmist ei peeta heaks tooniks.

Võrreldes teiste Lääne-Euroopa emadega on sakslannad suurel määral kodused olnud, meestega võrdselt käidi tööl vaid sotsialistlikul Ida-Saksamaal. Koduhaldja roll, naise perele pühendumine ei tähenda sugugi, et väikelapsed ei peaks lasteasutuses ühiskonnaga lõimuma. Kuni hiljutise ajani lasteaias sooja lõunat ei pakutud, sest eeldati, et kodune ema viib vahepeal lapse(d) koju sööma. Nüüd on oma kokaga lasteaedu ja selliseid, mida varustab toitlustusfirma, samuti neid, kuhu vanem peab toidu kaasa pakkima. Koduperenaine pääseb soovi korral tööturule.

Fröbeli vaim loob ja lehvitab ka 2020. aasta Berliinis. Vaba ja lapsekeskne pedagoogika on siin vägagi hinnas. Ikka ja jälle kohtab mõne alternatiivse Kita lahtiste uste päeval mõnd nördinud vanemat, kes kaebab tavalasteaia liigse autoritaarsuse üle ja soovib lasteaeda vahetada. Fröbeli omast rohkemgi tuntakse itaallannast haridusuuendaja Maria Montessori meetodit, ehkki olemuselt on need kaks üsna lähedased.

Peale nende leidub Berliinis ka Waldorfi pedagoogikat, mis on samuti Saksamaal sündinud. On ka kiriku juurde kuuluvaid religioosseid lasteaedu, kus lugemismaterjalina kasutatakse piiblit või koraani. Kuna metropolis elab kõrvuti palju rahvusi, on levinud mitmekeelsed lasteaiad, mõnes neist õpikeeleks ka Plattdeutsch ehk alamsaksa keel. Populaarsed on metsalasteaiad, kus lapsed on ilmast hoolimata päevad läbi õues. Selliseid õuelasteaedu on Saksamaa peale kokku 1500.

Berliinis on ka küllaga lasteaedu, kus ollakse Frödelist ja Montessorist radikaalsemad. „Meie laste mängu ei sekku. Kui nemad tahavad jõule, siis laseme kaunistused välja tuua ja ongi kogu majas jõulud.“ Nii räägivad linna­taguse uhke villarajooni servas vanemate initsiatiivil toimiva lasteaia Giardino dei Bambini pedagoogid.

Musta habemega kasvataja Martin aina kaevab ja ehitab, alati koos lastega. Iga päev sünnib siin uus mänguväljak: kaks kõrget posti maa sisse, riidenagi nende külge ja ongi ronimisrõõmu terveks päevaks! Kui lapsed soovivad liugu lasta, siis kaevatakse kahe meetri sügavune kraav: vee abil saab mullast mõnus libe muda ja liumägi missugune.

„Riided valivad lapsed õue minnes ise. Kui ei taha mütsi, siis ei panegi, küll nad ise õpivad.“ Nii olevat kaks giardino-poissi ükskord südatalvel ihualasti, vaid tossud jalas, õue mängima läinud. Õpetajad lapsi ei tõkesta, muigavad, ja panevad teekannu tulele. Viie minuti pärast on lõdisevad raudmehed tagasi toas paksu teki all ja sellest ajast saati on nad eriti hoolikad riietujad.

***

Orvust aednik Friedrich Fröbel ei piirdunud vaid laste aeda viimisega. Ta disainis neile ka arendavad mänguasjad, mis levivad „Fröbeli kingituse“ nime all. Kui need puust kerad, kuubikud, ristkülikud ja silindrid üksteise otsa tõsta, siis mis neist veel võiks sündida?

Seda te nüüd küll ära ei arva. Õige vastus on: Bauhaus – uue, industriaalajastule sobiva disaini lapsepõlv. Bauhausi kooli esimesed kursused lähtusid otsejoones Fröbeli pedagoogikast protestina kunsti akadeemilisuse ja liigse dekoratiivsuse vastu.

Mõned uurijad ütlevad, et abstraktne kunst, lausa kogu modernism on sündinud otseselt Fröbeli mõtetele toetudes. Just nii kapitaalne on Norman Brostermani raamatu „Lasteaeda leiutades“ („Inventing Kindergarten“, 1997) põhitees. Orgaanilise arhitektuuri looja, USA arhitekt Frank Lloyd Wright on kinnitanud, et Fröbeli vidinad, mis ema talle 1876. aastal Pennsylvania maailmanäituselt ostis, mõjutasid ülitugevalt kogu ta loomingut ja õpetust.

***

Mis seal ikka, viime lapsed aeda, kui nad sinna vaid mahuvad. Kastame ja hoolitseme, loovalt ja looduslähedaselt.