Pealelend: Tiit Aleksejev

Doris Kareva

Sel aastal tundub kulka kirjanduse aastaauhindadele kandideerivate teoste hulk ja kaal aukartustäratav. Žürii koosneb üsna erinevatest isiksustest. Kui kerge oli ühes või teises valdkonnas kokkuleppele jõuda? Tiit Aleksejev, põhižürii esimees: Tundub, et need „isiksuste erinevused” on žüriile ainult kasuks tulnud. Elu olekski igav, kui kõigil oleksid ühesugused klubipintsakud, rügemendi lipsuga. Tegelikult on meil arutelud vägagi sujuvalt läinud. Ega siin mingit valiku agooniat olegi, hääletus paneb asjad paika. Ning igal žürii liikmel, esimehel nende seas, on võrdne arv hääli. Vabaauhinna seekordsed nominendid võiksid enamasti kandideerida ka mõnes muus valdkonnas. Mis põhjustas just sellise jaotuse? Hea proosa rohkus. Vabaauhind võimaldab esile tõsta teose liigist, kus konkurents on sel aastal erakordselt tihe. Kumb paistab praegusel hetkel kergema ülesandena, kas valida välja nominendid või kinnitada laureaadid? Nominente oli keerulisem sõeluda, tekste oli lihtsalt nii palju. Laureaatide hääletamine on selle kõrval puhas rõõm. Mis oluline: tegemist on žüriiauhinnaga, mille tulemus on selle aasta žürii nägu. Järgmisel aastal on see nägu jälle teistsugune. Aga üht põhimõtet oleme küll järginud. Prantsuse kirjanduskriitikas on käibel selline mõiste nagu nombrilisme. See tähistab oma nabaaugu üle mõtisklemist, mis on paljude prosaistide lemmikžanr. Autor võib oma sisemaailmast lõpmatult kirjutada. See on nii kordumatu … nii peen … pisar tuleb silma … Aga lugeja ajab haigutama. Raamat langeb käest. Ma julgen öelda, et kes kulka aastaauhinna võitjaks ka ei osutu, ei kuulu ta oma naba imetlejate hulka. Ja selle üle on mul lugejana hea meel.

---

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2012. aasta aastaauhindade nominendid

PROOSA

* Nikolai Baturin, „Lendav hollandlanna”

* Meelis Friedenthal, „Mesilased”

* Jan Kaus, „Koju”

* Mihkel Mutt, „Kooparahvas läheb ajalukku”

* Rein Raud, „Rekonstruktsioon”

* Urmas Vadi, „Tagasi Eestisse”

LUULE

* Kätlin Kaldmaa, „Armastuse tähestik”

* Jaan Kaplinski, „Taivahe heidet tsirk”

* Hasso Krull, „Veel ju vist”

* Jürgen Rooste, „Laul jääkarudest”, „Higgsi boson”

* Peeter Sauter, „Märkmeid vaeste kirjanike majast”

* Karl-Martin Sinijärv, „Sureliku muuga”

ESSEISTIKA

* Mihkel Kunnus, „Minu eugeenika saladus”

* Kalle Muuli, „Isamaa tagatuba”

* Marek Tamm, „Monumentaalne ajalugu”

* Kersti Unt, Marja Unt „Seilates sadamata – omakirjastus okupeeritud Eestis”

* Vaapo Vaher, „Vampiiride tants”

* Livia Viitol, „Eduard Vilde. Monograafia”

VABAAUHIND

* Maarja Kangro, „Dantelik auk”

* Andrus Kasemaa, „Leskede kadunud maailm”, luulekogu „Kustutamatud õhtud”

* Lauri Sommer, „Räestu raamat”

* Rein Veidemann „Tund enne igavikku”

* Toomas Vint, „Avalikult abielust”

* Tõnu Õnnepalu „Mandala”, luulekogu „Kuidas on elada”

NÄITEKIRJANDUS

* Martin Algus, „Kontakt”

* Andrus Kivirähk, „Karin ja Pearu”, „Kevadine luts”

* Gerda Kordemets, „Surm, sünd ja laulatus”

* Paavo Piik, Diana Leesalu „Lantimiskunstnikud”

* Ivar Põllu, „Vanemuise biitlid”, „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”

* Toomas Suuman, „Nõiutud kevade”