Wendy Ramshaw ja Picasso naised

Merike Alber

Picasso “Nuttev naine” (1937) ja Wendy Ramshaw klaaspisaratekee “Nutvale naisele” (1998), teras, klaas.3x piia ruber

Põhjus, miks Wendy Ramshaw kutsuti tänavuse rakenduskunsti triennaali aukülaliseks, peitub tema ehtesarjas “Picasso naised”. 1989. aastaks, kui algas töö selle sarjaga, oli Wendy Ramshaw tuntust kogunud eduka disainerina, kes tegev mitmes valdkonnas. Nime tõi talle juba esimene kaasaegsete stuudioehete näitus Londonis Pace’i galeriis 1970. aastal. De Beers Diamond International Award anti talle 1975. aastal, sama auhinna on muide pälvinud Eestist pärit ehtekunstnik Ivar Kaasik (1996). 1960. aastate keskpaigast ilmuvad Wendy Ramshaw loomingusse hõbeehete kõrvale paberehted, mõni aeg hiljem sünnivad koostöös Wedgewoodi keraamikafirmaga värvikad, lastelelusid meenutavad saviehted. Vahetevahel kasutab kunstnik paberehetes toormaterjalina vanu ajalehti ja raamatuid, koloriit aga järgib juveelikunsti gammat: kulla, hõbeda ja briljantide roosa, sinise, purpuri, helepunase toone. Sageli on ehted rajatud vabale kujundimängule ja erksale värvilahendusele, neis leiab kokkupuutepunkte Wendy Ramshaw lemmikmaalijate Paul Klee ja Vassili Kandinsky loominguga. Mõlemad, nii Kandinsky kui Pablo Picasso on ehteid kujundanud, tõsi küll, üsna põgusalt.

Wendy Ramshaw loomingut on inspireerinud nii masinate ja kosmoseajastu tehnoloogia kui ka looduse rütmid ja struktuurid. Kunstniku loominguline ampluaa on märksa laiem kui ainult ehted, Oxfordi kolledži aiaväravad (1993), Sussexi Goodwoodi skulptuuripargi peavärav kuuluvad monumentaalkunsti valdkonda. Wendy Ramshaw on ka New Millennium Experience Company kuldmedali autor, see kingiti Tema Majesteedile kuninganna Elizabeth II-le 31. XII 1999 tähistamaks uue aastatuhande algust. Kõigele lisaks on Wendy Ramshaw valitud kuninglikuks tööstusdisaineriks, 1993. aastal sai ta Briti impeeriumi ordeni tunnustusena teenete eest kunstivallas. 2003. aastal anti talle Briti impeeriumi ordu komandöri tiitel. 2000. aasta isikunäitusel eksponeeris kunstnik nanokristallteemante terasel. Multidistsiplinaarne (meedia, objekt, sisustus) “Unistuste tuba” (2002) on Wendy Ramshaw üks viimaseid projekte.

Ligi kümme aastat (1989 – 1998) väldanud suurprojekti “Picasso naised” tulemuseks on 66 ehet, mille aluseks Picasso maalidel kujutatud naised: abikaasad, armukesed, sõbratarid. Eriti köidab Wendy Ramshawd Picasso loomingust periood 1920ndate lõpust kuni 1950ndate alguseni. Siia ajavahemikku mahuvad portreed, suure õrnusega maalitud armastatud muusad ja meeleheitel, nutvad naised. Wendy Ramshaw lemmik on neurootiline Dora Maar. Maalil “Nuttev naine” (1937) kujutatud modelli tundeid annab edasi värvilistest klaaspisaratest kaelaehe (1998, klaas, teras). Dora Maarile on Picasso pühendatud teisigi maale, Wendy Ramshaw mitmeid ehteid. Sõrmuste kollektsioon (1990/1991, hõbe, mitme-värviline kuld) on Dora Maari kujutava maali “Tugitoolis istuv naine” (1941) variant: kunstnik on kasutanud rahutu atmosfääri edasiandmiseks naelu ja tärne. Sõrmuste komplektid näivad kujunevatki Wendy Ramshaw meelisvormiks, nende juurde pöördub ta ikka ja jälle tagasi. Vahel võib komplekti kuuluda kuni 40 sõrmust, siiski ei kanta neid korraga ühes sõrmes. Värviliste vääriskivide või erinevate detailidega sõrmuste järjekorda võib kandmisel muuta ja saada iga kord uue tulemuse. Sama moodulkombinatoorika on kasutusel ka ta kaela- ja rinnaehete puhul.

Sõrmustega seoses tõuseb esile veel üks huvitav nüanss Wendy Ramshaw loomingus. Ehkki ehted on mõeldud eelkõige kandmiseks, leiavad need sageli koha ka näitusesaalides. Miniatuursete tornide külge riputatud ehetest saavad nüüd justkui skulptuurid. Tornide kuju ja materjalide kooslus varieerub: need võivad olla värvitud puidust, akrüülist, eri metallidest, mis töödeldud äraarvamatul viisil. Siingi leiab kinnitust Wendy Ramshaw erakordne oskus erimaterjale ja tehnikaid omavahel kombineerida. Marie Thereze Walter oli Picasso ainuke naine, kes üldse ei tundnud huvi tema kunsti vastu. “Marie Thereze portree” (1937) järgi valminud kaelakee (1989, kuld, mitmevärviline email) helmeste polükroomia kordab modelli kleiditriipude värvi maalil. Vahetevahel maali ja ehte koloriit kattub, kuid võib olla ka vastandlik. Inspireerituna Picasso maalide stiililisest mitmekülgsusest on Wendy Ramshaw ehted nii materjalilt kui tehnikalt mitmekesised. Muide, Tallinna visiidi ajal kandis Wendy Ramshaw ise Marie Thereze keed. Korduvalt on Picasso maalinud oma esimest abikaasat Olgat, Djagilevi balletitrupi baleriini. Djagilevi vene balletitrupi etenduseks tegid dekoratsioone ja kostüüme 1920. aastatel mitmed uuendusmeelsed kunstnikud, mistõttu Djagilevi vene balleti osa Teise maailmasõja eel moodsate kunstivoolude kujunemises on üsna oluliseks peetud. Olgat kujutava maali “Jalgu kuivatav akt” (1921) vasteks on kaelaehe rannakividega (1994, pärlid, kuld).

Kümmekond ehet sellest sarjast on jõudnud muuseumikogudesse maailma eri paigus, kahel korral on Wendy Ramshaw täitnud tellimust: sõrmuste komplekt Birminghami kunstigaleriile valmis muuseumi kogude graafika põhjal ja see oli esimene kord, kui Wendy Ramshaw ei töötanud oma isikliku postkaardikogu alusel. Teise töö tellis Šoti muuseum.

Koos Wendy Ramshawga oli Tallinnas tema abikaasa David Watkins, Royal College of Art’i ehteosakonna professor ja juhataja. David Watkinsit tuntakse kui uute tehnoloogiate ja materjalide eksperti. Kõrgelt on noteeritud tema minimalistlikud plastik-, paber- ja alumiiniumehted.