Tubinast ja Tubinaga

Tiina Mattisen

Ülehomme, 2. detsembril kl 18 tähistatakse Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu eestvõttel EMTA kammersaalis Eduard Tubina 30. surma-aastapäeva. Mälestusõhtul esitavad Tubina viiuliteoseid Sigrid Kuulmann ja Marko Martin ning ühingu tegevdirektor Toomas Velmet kõneleb duo uuest, teisest Tubina viiuliteoste CDst. Uudiste reas on veel Liivi muuseumi ja Tubina muuseumi välja antud DVD „Eduard Tubina elu I-II”. See Vardo Rumesseni koostatud kaheosaline videoprogramm on valminud 1990. aastal ETVs (toimetaja Eeva Potter), kuid tänavu ERRis restaureeritud ja täiendatud ning varustatud ka ingliskeelsete subtiitritega. Samas tutvustatakse Tubina „Kogutud teoste” uusi köiteid. Toomas Trass ja Lauri Sirp esitlevad nende toimetamisel ilmunud 1. köidet, kus on avaldatud helilooja 1. ja 2., „Legendaarne” sümfoonia, ning Kerri Kotta äsja trükivalgust näinud 7. köidet Tubina orkestrisüitidega. 15 aastat tagasi tuli Vardo Rumessen välja ideega alustada Eduard Tubina „Kogutud teoste” väljaandmist. Aastaid kestnud läbirääkimiste ja ettevalmistuste tulemusena ilmus 2007. aastal esimene köide ning nüüdseks on kogu sarja 33 köitest avaldatud kaheksa: 1. köide „Sümfooniad nr. 1 ja 2” (toimetanud Lauri Sirp ja Toomas Trass, 2012), 4. köide „Sümfooniad nr. 7 ja 8 (toimetanud Kerri Kotta, 2010), 5. köide „Sümfooniad nr. 9, 10 ja 11” (toimetanud Edward Jurkowski, 2008), 7. köide „Orkestrisüidid” (toimetanud K. Kotta, 2012), 12. köide „Kontsertiino klaverile ja orkestrile” (partituur, toimetanud V. Rumessen, 2010), 13. köide „Kontsertiino klaverile ja orkestrile” (klaviir, toimetanud V. Rumessen, 2010), 18. köide „Klaveriteosed” (toimetanud V. Rumessen, 2007) ja 20. köide „Viiuliteosed” (toimetanud V. Rumessen ja S. Kuulmann, 2011). Nendega seoses on Sirbis mõnelgi korral juttu olnud töö mahukusest ja keerukusest ning seda pärssivatest majandusmuredestki. Seekord palusime Tubina orkestrisüitide väljaannet toimetanud Kerri Kottal heita pilgu Tubina „Kogutud teoste” hetkeseisule, lähiminevikule ja -tulevikule.

Kerri Kotta: Tubina „Kogutud teoste” välja­andmine on kahtlemata üks ambitsioonikamaid projekte, mis ühe helilooja teoste kirjastamise osas on Eestis üldse ette võetud. Ettevõtmine pole suur ainult mahult, vaid ka sisult: minu teada on tegemist Eesti esimese kriitilise noodiväljaandega. See tähendab, et uut köidet ette valmistades tutvub toimetaja vastava teose võimalike säilinud materjalidega, s.o visandlike ja lõpetatud käsikirjade ning publitseeritud väljaannetega, orkestriteoste puhul ka väljakirjutatud partiidega, ning kujundab nende põhjal koostöös toimetuskolleegiumiga aluse, millelt lähtudes köide toimetatakse. Üldreeglina võetakse aluseks viimane helilooja eluajal ilmunud teose käsikiri või väljaanne, aga alati ei ole see võimalik. Mõnikord on põhjuseks see, et käsikirja hilisemal ümberkirjutamisel on tehtud vigu. Keerukamal juhul, nagu näiteks Tubina „Süit eesti motiividel”, on helilooja kirjutanud hiljem puhtalt ümber ainult osa teosest ning jätnud ülejäänu kopistile. Mõlemal kirjeldatud juhul ei saa toimetaja lähtuda ainult viimasest väljaandest, vaid peab olema teadlik teose komponeerimise/ümbertöötamise kõigist etappidest, et lõpptulemusena kirjastataks teose variant, kus on arvestatud võimalikult palju helilooja enda taotlustega ja mis on võimalikult vaba vigadest. Arvestada tuleb ka praktiliste eesmärkidega: viimase all peetakse silmas nooditeksti selgust ja interpreedisõbralikkust, esteetiliselt sobivat kujundust jne.

Seega on komponente, mida toimetaja köitega töötades peab silmas pidama, võrdlemisi arvukalt, mistõttu on vead kerged tekkima. Et neid võimalikult vähe oleks, on iga köite väljaandmisel kaasatud ka korrektorid, kelle tööks on võrrelda kirjastatavat nooditeksti aluseks võetud käsikirja või väljaandega. Oleme püüelnud selle poole, et iga teose puhul kasutataks lisaks toimetajale veel vähemalt kahte korrektorit, kuid keerulisemate juhtumite puhul on neid olnud mõnikord ka rohkem. Kogu eelkirjeldatud mahuka töö eesmärgiks on kujundada usaldusväärne ja autoriteetne väljaanne, mis sobivalt vääristab meie ühe suurema helilooja loomingut.

Kuna seda laadi kriitiline väljaanne antakse Eestis välja esmakordselt, siis pole me saanud arvestada juba olemasoleva kompetentsiga, vaid oleme teisi analoogilisi väljaandeid uurides seda järk-järgult kujundanud. On heameel tõdeda, et köidete toimetamise tase näitab selget tõusu, mida kinnitab ka Sibeliuse teoste kriitilise väljaande toimetaja Timo Virtaneni tunnustus meie väljaandele möödunud suvel toimunud Põhjamaade muusikateaduse konverentsil. Tuleb rõhutada, et Tubina „Kogutud teoste” väljaanne tõstab Eesti ühele pulgale Põhjamaadega, kus väljapaistvate heliloojate kogutud teoste kirjastamine on riigi kultuuripoliitika oluline osa. Selle väljaandega eristume me ülejäänud Balti riikidest, kus nii kõrgetasemelised väljaanded minu teada seni puuduvad.

Selge, et sellise väljaande kirjastamine pole just odav, sest peale toimetajate ja korrektorite töö tuleb tasustada ka noodigraafiku, tõlkijate ja keeletoimetajate, küljendajate ning lõpuks ka paberi- ja trükikulud. Vähemalt sisuline töö köidetega on Eestis siiani tehtud suuresti entusiasmist, sest Tubina ühingul puudub juba mitu aastat võimalus maksta köidete toimetajatele püsivat töötasu. Seda on asendanud kultuurkapitali ühekordsed ja paratamatult ebaregulaar­sed toetused. Teine oluline piirav komponent on köidete spetsiifilisusest tingitud (kindlad nõuded kaantele, paberile ja trükikvaliteedile) suured trükikulud, mis samuti ei luba üle kahe köite aastas välja anda. Rahastamise paranedes saaks Tubina ühing väljaantavate köidete arvu märgatavalt suurendada.

Kirjeldatud raskustest hoolimata vaatab toimetuskolleegium tulevikku siiski optimistlikult. Ettevalmistamisel on 5. ja 6. sümfoonia, viiulikontserdid, kontrabassikontsert, natuke kaugemas tulevikus ka 3. ja 4. sümfoonia, mille ilmumisega on välja antud kõik Tubina sümfooniad. See aga võimaldaks levitada Tubina sümfooniaid juba tervikkomplektina, mille vastu ilmutaksid maailma raamatukogud ja orkestrid ilmselt palju suuremat ostuhuvi kui praegu ilmuvate üksikköidete vastu. Ostu­huviga on otseselt seotud ka köidete ilmumise regulaarsus, mis suurendab usaldust kogu väljaande vastu. Seetõttu on järjepidevus selles töös väga tähtis.