Teod: HEILI VAUS-TAMM,

Tallinna Filharmoonia produtsent, sarja “Diplomaatilised noodid” juht

Kas ei ole hirmus teha Viru keskuses kontserti, sealjuures veel mitte popmuusika oma?

Eks ta kõhedaks võtab, aga “Diplomaatilised noodid” on juba kord eksperimenteeriv sari! 22. novembri programm “Vanade saarte hääled” on meil koostöös PÖFFiga. Kui neile mõte meeldima hakkas, tuli arendusjuht Kristo Tohver välja ideega, et teeks Viru keskuses. Esimesel hetkel olin lihtsalt jahmunud. Oleme sarja Rootsi kontserdi, õigemini Rootsi uue muusika keskuse performance’iga küll käinud lagunenud tselluloositehase ühes paljudest ruumidest, aga Viru keskus… PÖFF aga tegi seal eelmisel aastal projekti “Õuduste sümfoonia”, ka umbes 1920. aastatest pärit filmiga “Nosferatu”. Ja läks hästi. Meie vanade Šoti saarte filmide ja muusika puhul hakkab intrigeerivalt tööle just kontrast. Inglise elu ja kultuuriga rohkem kursis Kristo Tohver põhjendas, et 1920.-1930. aastate Briti saarte (St Kilda, Skye, Harris, Orkney ja Shetland) elu, millest meie tummfilm räägib, on tuntud oma erilise tagurlikkuse ja vanamoodsusega. Ja kui esitada seda filmi ning muusikat XXI sajandi tarbimiskeskuses, peaks see andma kokku põneva sünteesi. Viru keskuse aatrium on ka omaette väärtusega ruum, mida tasuks kasutada iseseisvalt, müügikohtadest eraldi. Ja väikseks julgustuseks on ka aastaid tagasi toimunud NYYD-festivali pangakontsert.

See on siis rohkem nagu filmiprojekt?

Tegelikult mitte. Laval on ikka elav muusika: kõige kuulsam gaeli laulja Alyth McCormack ja inglise juhtivad kitarristid David Allison ja Allan Neave. Fingerstyle-kitarrist Ian Melrose on veel ka dobro ja suure tinavile virtuoos. Tegijad ise nimetavad seda programmi filmi- ja muusikaeksperimendiks.

Kuhu pöörastesse kohtadesse veel on kavas selle sarjaga minna?

Tehases on sämpleritega varustatud rehadega asfalditükke kraabitud (Rootsi), kirikus Teet Kask tantsinud (Norra). Lausa lageda taeva alla või Kristjan Järvi kombel katusele pole plaanis minna. Meie põhimõte pole ju publikut kohaga irriteerida, vaid kontserdimaa kultuurist võimalikult ere ning terviklik pilt anda – ja sellepärast on lisaks muusikale kasutusel alati ka muud kunstid. Kõige erilisemad lähematest kavadest tunduvad Kreeka, Soome ja Austria. Kreeka esitleb ennast juba 23. märtsil ülestõusmispühade bütsantsi kirikumuusika kavaga. Lisaks kreekakatoliku vaimulikule, kes laulab, astuvad üles saksofonist Heli Reimanni (idee autor) ja bassimees Taavo Remmel. Live-elektroonika ja džässpillide kasutamine annab muusikale ajatu mõõtme, valgus- ja videorežiiga aga “värvitakse” Niguliste müürid bütsantsi kirikuks. Soomerootslaste juunikuine kava hõlmab endas maalikunsti, teatrit, muusikat ja tantsu – nii et projekt toimib Kumu mitmetes ruumides. Austria aastavahetusprogramm aga muudab Mustpeade maja saali laudadega peosaaliks, kus viiuldaja Joachim Benz loob Tallinna Kammerorkestri vähendatud koosseisu ja tantsupaariga Straussi-aegse õhkkonna.