Romantiline nelik

Toomas Velmet

TOBIASE KEELPILLIKVARTETT sarjas ?Akadeemiline kammermuusika? Kadrioru lossis 27. II. Tobiase Keelpillikvartett esitas Kadrioru lossis 27. II ?Akadeemilise kammermuusika? sarjas kava, mis on mitmete ilmakuulsate keelpillikvartettide baasrepertuaar, nimelt Aleksandr Borodini Kvartett nr 2 ja Bedřich Smetana Kvartett nr 1 ?Minu elust?. Teosed on omas ?anris nii populaarsed, et maailm tunneb ka samanimelisi koosseise, legendaarseid Smetana Kvartetti T?ehhist ja möödunud aastal 60aastaseks(!) saanud Borodini Kvartetti Venemaalt, mille koosseisus muide mängib tänaseni asutajaliige t?ellist Valentin Berlinski.

Eesti kvarteti?anri alusepanija Rudolf Tobias ei eksinud, kui võttis vähemalt vormilist ?nitti just Borodinilt. Tobiase Teise keelpillikvarteti III osa ?Ööpala? on ju meil niisama populaarne kui Borodini Teise kvarteti III osa ?Nokturn?. Eelnevast võib küll välja lugeda meie Tobiase Keelpillikvarteti mõnusat ambitsiooni kui mitte varem, siis vähemalt 60 aasta pärast olla rinnutsi eespool nimetatud maailmameestega. Tundes-teades Tobiase Keelpillikvarteti liidrit, viiulikunstnikku Maano Männit, ei kahtlegi selles, et tema energiapotentsiaali taha edu kinni jääks.

Kadrioru kontserdi kava lugedes oli esmaemotsioon kahtlev, et kas kaks nii romantilist ühest ajastust ja slaavi kultuuriruumist pärit teost korraga on ikka hea mõte. Eksisin, võib küll neid teoseid järjepanu esitada ja just sellises järjekorras. Vaatamata sarnasustele nii mahus (30 minutit) kui vormis (neli osa), on Borodini Teine kvartett intiimsem-kammerlikum kui Smetana orkestraalselt tormiline elupihtimus ning seega teosed nagu täiendavad teineteist. Esitajatele on ülesanne küll hästi keeruline just teksti noodirohkuse ning sellest tulenevalt artikulatsiooni täpsuse ja partituuri horisontaali väljatöötamisel. Slaavi romantism on lisaks kõigele veel üsna nõudlik maskuliinse energia ja kõlajõu suhtes.

Siin tuleb märkida, et Tobiase Keelpillikvartett ongi ?mehistunud? selle sõna kõige otsemas mõttes, sest lisaks Maano Männile ja Aare Tammesalule (t?ello) on nüüd keskmised hääled Kristjan Hallik (II viiul) ja Toomas Nestor (vioola). On vana ja kulunud tõde, et keelpillikvarteti ansambliline sideaine on II viiuli ja vioola kvaliteet, ning tuleb konstateerida, et Kadriorus kõlanud kooslus on ?hästi tsementeeritud kvartett?.

Kristjan Hallikut tuleb eraldi märkida seoses Borodini kvarteti finaali alustava Andante unisooni suurepärase intoneerimisega ? sulam oli super. Kogu Borodini kvartett tuleb liigitada kontserdi õnnestumiseks. Ikkagi peab tunnistama, et lossi akustikal õnnestub alt vedada ka nii kogenud muusikuid, kuigi reageeriti päris kiiresti. Kui liigitada lossi tühja saali akustika ebanormaalseks ja publikuga normaalseks, s.t heaks, äkki oleks siis mõistlik akustikaproovist hoopis loobuda? Vaatamata sellele oli Borodin nauditav nii tervikuna kui osade kaupa, nii mõnusalt kulgeva esituse kui esitatu viimistlustaseme poolest.

Smetana ?Minu elust? on, nagu öeldud, orkestraalsem, raskemalt täidetud harmoonilise koega, aga ka maalähedasemalt temperamentsem. Selles ka teose karid, mida alati ei suudetud vältida. Nende hulka võib lugeda I osa Allegro vivo appassionato forsseeritud kõla ja IV osa Vivace ansamblilise rabeduse, kuigi neidki märkusi tuleb pidada teatavaks norimiseks. Õigeks tuleb lugeda Tobiase Keelpillikvarteti repertuaarivalik. Romantism annab võimaluse ansambli võimete piiride tajumiseks ja loob kahtlemata hea baasi tõhusaks arenguks järgnevate aastakümnete perspektiivis ning on publikulegi kuulamiseks hästi meelepärane.