Meditatsioon, ülistus ja lohutus

Tiiu Levald

Tallinna Filharmoonia sarja „Viva oratorio!” hingedepäeva kontsert, kavas A. Pärt ja E. Zeisl. 1. XI Tallinna Jaani kirikus. Kõigi pühakute mälestuspäeval kõlas Tallinna Jaani kirikus Arvo Pärdi ja Eric Zeisli sakraalne muusika, esitajateks Voces Musicales, Pärnu Linnaorkester, dirigendid Jüri Alperten ja Endrik  Üksvärav ning solistid Nadia Kurem, Helen Lokuta ja Taavi Tampuu. Voces Musicales kandis ette Pärdi a cappella teosed „Tribute to Caesar” (1997), „I Am the True Vine” (1996), „Most Holy Mother of God” (2003) ja „Which was the Son of ...” (2000), mille tekstid on pärit Matteuse, Johannese ja Luuka lugudest (v.a „Pühim Jumalaema, päästa meid”). Hingedepäeva kontekstis mõjus Pärdi meditatiivne mõtteviis helides  erilise varjundiga ning Voces Musicalese tooni kvaliteet teenis täiuslikult kõiki harmooniates peituvaid nüansse. Sopranite klaasjalt klaari intonatsiooni kooslus meeshäälte sumeda sügavusega andis naudingu harmooniamängudest, sealjuures valitses interpretatsiooniliselt kõiges stoiline veendumus ja rahulik tõe kuulutamine: … andke nüüd keisrile keisri oma ja Jumalale Jumala oma!

Teoses „Mina olen tõeline viinapuu …” kõlasid kirkalt kõik  suured intervallid häälte vahel ning „Pühim Jumalaema …” lummas juudi folkloori sugemete harmooniliste mängudega. Sümpaatne oli kuulata, kuivõrd iseseisev oli iga häälerühm ja samas liitis kõiki äärmiselt ühtne tämbraalsus. Eric Zeisl on meil laiale kuulajale ilmselgelt võõras nimi. Austriast pärit juudi helilooja, kes pages II maailmasõja ajal Ameerikasse ja lausa Hollywoodi, kus loominguks kujunes filmimuusika ja laulud, aga isegi üks ooper. Ta on  öelnud: „Juutidel on ajaloos vähe olnud põhjust pidutseda”. Kui palju sellel rahval on olnud kannatusi, teab kogu maailm. 1945. aastal sündiski „Requiem Ebraico” (92. psalm „Jumala helduse ülistus”). Üheosalise teose helikeeles on kuulda sajandi alguse suurte loojate Debussy, Raveli ja de Falla mõjusid. Värvikas orkestratsioon (klarneti, inglissarve, fagoti, tšello, viiuli soololõigud!) on andnud erakordselt mõjusa varjundi juudi folkloori ja rütmifiguuride käsitlusse.

Väga õnnestunud oli solistide valik. Nadia Kuremi mahlane ja säravate kõrgustega sopran pööras kuulaja sisemuse valusaks oma sõnumiga, Helen Lokuta kirgas ja äärmiselt hea intensiivsusega sopran sobitus samasse kategooriasse. Suur lisaväärtus tekkis tajust, kuivõrd hästi need kaks häält tertsetis klarnetiga kokku sobitusid: siin oli tunda helilooja geniaalset, lausa R. Straussile omast  oskust arendada teemasid ansamblis nii, et need mässivad kuulaja endasse! Taavi Tampuu duett fagotiga tekitas soovi seda veel ja veel kuulata, laulja häälde on tulnud täiuslik stabiilsus, mõtestatud fraas ning kõrgustes oli kuulda uskumatut kurbust. Teose suure valu kulminatsioon tuli sisse kongide hädakellaga ning uskumatult kompaktse ja mahuka kõlaga koorilt, kes ju vaid noorte kammerkoor. Lõpetas teose teema fuugalik ning jumalat ülistav  apoteoos. Üle hulga aja oli hinges tunne, et miks see hingekosutust pakkuv muusika nii ruttu otsa sai – kogu kontsert kestis vaid tunni, kuid tänu, et sarjas „Viva oratorio!” sai kirikutäis publikut tasuta sellise elamuse osaliseks ning annetuste näol saab tuge kiriku uus orel!

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht