Helikunsti sihtkapital ei tee väga suuri ja järske muutusi

Aarne Saluveer, helikunsti sihtkapitali esimees

Kultuurkapital on institutsioon kultuurivaldkondade lisarahastamiseks ja heatahtlikuks regulatsiooniks. Nagu üks aednike kogum, kes püüab nii teha, et alusmets, keskmised ja kõrged puud oleksid kõik selgelt välja joonistunud ning umbrohi ei vohaks. Jaotamise põhimõtted on pannud paika juba eelmised  komisjonid ja üks õnneks toimivaid põhimõtteid on, et eksperdid, tundes olukorda, ei tee väga suuri ja järske muutusi: metsa üles ei võeta ja mingit teist kultuuri peale ei istutata ...

Viimase jaotuse üks tõsiseid muutusi oli see, et riigiasutustele, avalik-õiguslikele ja kasumit taotlevatele äriühingutele ei maksta enam tegevustoetust. Kindlasti ei tohi seda mõista nii, et neid üldse ei toetata. Kindlasti  toetatakse, aga sellisel juhul on tegemist projektitoetusega. Mõnes mõttes on see väga loogiline: eriti riigiasutused peaksid oma tegevuse toetuse saama riigilt. Ja kultuurkapital vaatab nagu aednik, kuidas üks või teine projekt kultuuriruumi sobib, ning püüab leida sobiva toetuse. Ka oleme me kultuurkapitali nõukogudega väga selgelt ja kohustuslikus korras seotud ülimuslike, nt rahanduspoliitiliste  otsustega. Uus asi – sihtkapitali nõukogule suur koormus, aga üldsusele ehk selgem – on see, et esimest korda oma tegevusaja jooksul peame vormistama äraütlemise põhjenduse. Tõenäoliselt hakkavad need formuleeringud järgmiste jaotustega arenema ja täienema, et jõuda võimalikult lihtsate ja selgete põhjendusteni. Kuigi avalduse andja jaoks on igasugune äraütlev vastus  ikka äraütlev ja võib tekkida olukordi, et keegi hakkab põhjendust vaidlustama või argumenteeritult ümber lükkama.

Sel puhul tahan öelda, et sihtkapitali otsus valmib siiski olukorda objektiivselt analüüsides ja seda tuleb paratamatult aktsepteerida, kui see ei lähe seadusega vastuollu. Mõni asi vormistub toetuseks ja teine antud hetkel mitte … Kahjuks tuleb endiselt terve hulk projekte, mis on sisuliselt läbi mõtlemata ja arvutamata. 

Nüüd tahangi sihtkapitali nimel Sirbi kaudu öelda, et kontserdikorraldajad peavad olema projekti kallal sisuliselt töötanud. Kultuurkapital ei avalikusta nende projektide ettevalmistamise faase, aga päris paljudel juhtudel on tegemist väga umbes kirja pandud eelarvega. On ikka oluline erinevus, kas sõnade „esineb orkester” taga on Eesti tippmängija, kõrgkooli üliõpilane või koguni keskastme õpilane. Eeldame, et artistidega,  kes muusikuna positsiooni sisse võtavad, on eelläbirääkimised peetud ja avaldusega tulles võtab kontserdikorraldaja vastutuse ega ütle tagantjärele, et maksime nendele inimestele, kelle kätte saime … Kui projekti maksumus ja kvaliteet on vastuolus, siis on tegemist pettuse või hämamisega, mida ei saa soosida. Ei maksa unustada, et tegevus, mida toetame, on avalik. Teame, mis toimub, ja  nõukogu liikmed ei tule neid avaldusi koos lappama: kodus on tehtud põhjalik eeltöö, küsitud ja saadud lisainformatsiooni, et olla raha jaotamiseks ette valmistatud.

Meenutan, et sihtkapital ei toeta taotluse esitamise tähtajaks juba toimunud üritusi, päevaraha, vastuvõttude ja bankettide toitlustamist, pidevaid pikaajalisi aruandevõlglasi, ebaselgeid ja puudulikult vormistatud taotlusi, ehitusja renoveerimistöid, v.a riiklikult tähtsad  kultuuriobjektid (EKS §2 p 5), heategevusprojekte ega traditsiooniliste rahvaürituste (jõulud, jaanipäev jne) korraldamist. Midagi raputavalt uut tegelikult ei ole. Meie ülesanne on jätkata professionaalse muusikategevuse toetamist; harrastustegevuse toetamiseks on teised allikad. Raha hulk on siiski suuresti vähenenud: selle aasta eelarve tuleb üle 30 miljoni väiksem kui mullu. Aga rasked ajad kestavad ning  meie eesmärk on laev, mis vahepeal hakkas nagu heeliumiga täituma ja ujuvast alusest dirižaabliks muutuma, ilusti alla tagasi aidata, et see vee peal püsiks ja et sellest allveelaeva ei saaks … Eesmärk on tasakaal.