Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle

MARTI AAVIK

Sirpi ja tema lugejaid võib õnnitleda. Ei ole sugugi tavaline, et ühes suures teaduskirjastuses välja antud ingliskeelse teadusraamatu eessõnaks saab artikkel, mida usinad Eesti lehelugejad juba tunnevad.

Kui Tarmo Soomere artikli „Katse liigitada sädelemist“ (Sirp 24. VII 2014) tõlget Springeri kirjastusele näitas, mõtles ta ise, et vahest peab kirjastaja seda tõsise matemaatikaraamatu jaoks liiga üldfilosoofiliseks. Vastus tuli aga kiiresti: matemaatika ei peagi olema igav, säratu ja kasutu. Vastupidi, matemaatika ongi sädelev teadus.

Jüri Engelbrechti 80 aasta juubelile pühendatud kogumiku „Applied Wave Mathematics II” ilmumisest tasub rääkida. Uus laineraamat on näide, millist laadi teadusraamatute järele on maailmas nõudlust, ütles akadeemik Soomere, kes koos Arkadi Berezovskiga oli selle raamatu toimetaja. Vajatakse raamatuid, millele toetudes saavad professorid üle maailma kokku panna oma loengukursusi või seminaride seeriaid. Nõnda polegi see raamat žanrilt tavapäraste ülevaateartiklite kogumik, kus loetletakse värskeimaid teadustulemusi, ega ka vormilt tavaline õpik, vaid midagi vahepealset. Artiklites alustatakse valdkonna põhimõistetest, juhatatakse lugeja mingi kuuma teema juurde ja seletatakse lahti viimaste aastate areng.

Juba raamatu sirvimine loob pildi, kui laiaulatuslik on Jüri Engelbrechti ja tema Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi kolleegide töö nii kõikvõimalike maise elu valdkondade käsitlemisel kui ka üleilmses tippasjatundjate võrgustikus.

17. jaanuaril esitleti teaduste akadeemias akadeemik Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale pühendatud kogumikku „Applied Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, and Mathematical Methods and Complexity“. Toimetajad ja koostajad on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Arkadi Berezovski.
Pildil Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Marko Vendelin, akad Jüri Engelbrecht ja akadeemia president Tarmo Soomere.

Taavi Minnik

Üks näide sellest, kui praktiliste probleemidega matemaatika ja maise elu piiridel tegeletakse, on võimalus luua energiat salvestavaid elektrivõrke. Võib-olla oleme tänu ses raamatus kirjeldatud teadusele tulevikus paremini kaitstud ootamatute ja väga kulukate elektrikatkestuste eest – saame turvaliselt hakkama ka hoogsalt arenevas maailmas, kus võrku on ühendatud miljonid suhteliselt väikesed elektrienergiat tootvad seadmed alates eramute päikesepaneelidest kuni meretuulikuteni.

Laineid kirjeldavate matemaatikute huvi all on nii tahked kui vedelad ained, mered ja tulemäed, aga ka närviimpulsi levimine ning isegi see, kuidas me omavahel arvamusi vahetame. Nii et südamearsti juurde minnes võib vabalt olla nii, et teid ravitakse tehnoloogia abil, mida ilma laineid kirjeldavate matemaatikuteta olemas poleks.

Autorite nimestiku sirvimine annab kiiresti aimu, et aastakümnetega on Jüri Engelbrechtil ja tema kolleegidel kujunenud globaalne koostöövõrgustik Torinost Tōkyōni, Austraaliast Ameerikani.

Toimetajate Arkadi Berezovski ja Tarmo Soomere sõnul jäid selle valdkonna maailma tipptegijad, keda nad kirjutama olid kutsunud, ettevõtmisega kiirelt nõusse. Hoolimata sellest, et ametikohtadele kandideerimiseks tarvilikke kuulsusepunkte on palju lihtsam koguda tavapäraste teadusartiklite kirjutamisega.

On päris selge, et niisugust keerukat erialaraamatut ei hakka mitte kunagi õhtujutuks lugema kõik koolis käinud inimesed alates emakeeleõpetajatest kuni kõrvaarstideni. Aga nii nagu me elame kaasa oma sporditippudele, kuigi ise rallit ei sõida või suuskadel saltosid ei tee, on hea teada, et säravaid tegusid teevad ka matemaatikud, füüsikud ja teised teadlased. Heast teadusest sünnib kindlasti ka käegakatsutavat kasu. Tihtipeale ka seda, et mõni halb asi jääb olemata.