Euroopa horisondi poole

Uue „Euroopa horisondi“ programmis tuleks keskenduda valdkondadele, milles Eesti teadus on kas tugev või ülitugev: biotehnoloogia, geneetika, personaalne meditsiin, ravimiarendus, uued energialiigid ja -salvestid.

MARGUS MAIDLA

Euroopa Komisjon tegeleb usinasti Euroopa Liidu uue eelarve ettevalmistamisega. Uues eelarves pannakse paika prioriteedid ajavahemikuks 2021–2027 ning komisjoni ettepanekul moodustavad pikaajalise eelarve kulukohustused 1135 miljardit eurot, mis on võrdväärne 1,11%-ga 27 liikmesriigi kogurahvatulust.1 Inflatsiooni arvesse võttes on uue eelarve maht võrreldav kehtiva, 2014–2020 aasta eelarvega.

Samuti asendab EL praegust, kuni 2020. aasta lõpuni kehtivat teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ (H2020). Uus, arvult üheksas raamprogramm on saanud töönimetuse „Euroopa horisont“ (EH).

Jätkuprogrammina toetub „Euroopa horisont“ senisele programmile H2020, soov on parandada eelmise programmi kitsaskohti ja puudujääke, mitte pakkuda täiesti uut platvormi või uutel alustel raamprogrammi. Näiteks pärast seitsmendat raamprogrammi, mil kutsuti ellu H2020, otsiti üle Euroopa täiesti uut vaatenurka ja laoti uut vundamenti, sest eelmise raamprogrammi lähteaspektid olid iganenud.

Senise programmi saavutused

2018. aasta mai seisuga on „Horisont 2020“ raames toetatud üle 18 000 projekti enam kui 31 miljardi euroga. Eestisse on edukalt taotletud teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide rahastust 100 miljoni euro väärtuses 365 projektile. Sellest 37 miljonit eurot on taotlenud äriühingud 129 projektile.2

Eelmise aasta mai lõpus avaldas komisjon H2020 vahehindamise aruande. Selle aruande arutelud jäid Eesti ELi eesistumise perioodi ja seoses sellega toimus Tallinnas ka rida üritusi. Kel huvi, saab vahearuande dokumentidega tutvuda.3

Juhiksin tähelepanu kahele H2020 ilmselgelt rõõmustavale tendentsile. Esiteks Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) edukas tegevus. Selle efektiivsus on kaugelt ootusi ületanud. Tänu ERCle on hakanud vähenema ELi teaduse ja innovatsiooni mahajäämus USAst ja Aasiast. ERC on tuule tiibadesse saanud just H2020 ajal. ERC edu tunnistavad ka ookeanitagused tegijad.4 See aga ei tähenda, et kitsaskohti ei ole.

Senised nutika spetsialiseerumise valdkonnad on kaunis laialivalguvad, edaspidi on vaja suuremat fookustamist. Mikroskoobipildil sibulakoore rakud hüpertoonilises lahuses.

Rusalka96 / Wikimedia Commons

Teiseks Sihtasutuse Archimedes programm NUTIKAS – rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Niisugust meedet oli kindlasti vaja, sellest tundsid puudust nii ettevõtjad kui ka teadlased. Tundub, et printsiibid on lootustandvad, kuigi tibude loendamise aeg ei ole veel käes. Küsimus muidugi jääb, kas selline kõrgtehnoloogilise majanduse programm peab olema ellu kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutseva SA Archimedes poolt või on tema loogiline koht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi all tegutseva Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tegevusväljas. Pigem näitab meetme koht EASi kui institutsiooni nõrkust, kuna ei saa innovatsiooniga majanduses hakkama, aga sellest veel allpool.

Mis on ühist programmil Nutikas ning teadus- ja arendusasutuste keskkonnal adapter.ee? Vastus: nad mõlemad käsitlevad teadust ja teadlast kui ettevõtluse töövõtjat või allhankijat. Ühiskonnale oleks märksa kasulikum, kui edaspidi rakendataks meetmeid, mis soodustavad teadlasel endal tegeleda ettevõtlusega, s.t idee tõendamise (proof of concept) grante. Katsetaks hoopis niipidi, et mitte ettevõtja ei tee teaduses allhanget, vaid teadlane teeb allhanget ettevõtluses, sh turunduses, finants- ja äriarenduses. Euroopa Innovatsiooninõukogu peab hakkama rohkem soodustama teadlast kui ettevõtjat, mitte kui allhanke tegijat.

Innovatsiooninõukogu ja EAS

Kokku on uue raamprogrammi EH rahastuseks plaanitud 100 miljardit (H2020 oli 77 miljardit).5

Juhin tähelepanu kahele peamisele muudatusele. Esiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu (European Innovation Council, EIC) ellukutsumine ja rahastamine, selleks et viia laborist turule kõige paljutõotavamad suure potentsiaaliga murrangulised tehnoloogiad ja aidata kõige innovaatilisematel idufirmadel ja äriühingutel oma ideed teostada.

Teiseks avatud teaduse põhimõte – teaduspublikatsioonidele ja -andmetele peab olema juurdepääs. Praegu on absurdne olukord, kus avalik sektor, s.t ELi maksumaksja, maksab heldelt kinni teadusuuringuid (grantide suurused on ikka miljonites), kuid huvilised peavad uuringutulemustega tutvumise eest teaduspublikatsioonide väljaandjatele litsentsi- või tellimistasu maksma. Siin tekib muidugi küsimus, kuidas lahendatakse konflikt, kus tugev juhtivteadlane (principal investigator, PI) soovib oma h-indeksi huvides avaldada teadustulemus võimalikult kõrge mõjufaktoriga väljaandes, nt Science’is või Natures, mille ärimudel tasuta teabe jagamist ette ei näe. Kuidas lahendatakse Euroopa Teadusnõukogu grandi saanud teadlase puhul konflikt andmetele vaba juurdepääsu ja publikatsioonide mõjukuse vahel, näitab aeg.

Küsimus on selleski, kuidas korraldatakse Eestis Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevus. Kas selle institutsiooni esindajaks saab EAS? EASi veebilehel on sõna „innovatiivsus“ korra remargi korras välja toodud. Üldiselt EAS teadusmahuka ettevõtluse ja innovatsiooniga ei tegele, küll aga kõige muuga. Innovatsiooni alal on langetud mugavustsooni, apelleerides kriitika puhul tehnoloogia-arenduskeskuste (TAK) programmile. TAKi programm ei ole ennast õigustanud, täpsemalt, on ajale jalgu jäänud. TAKid on ülesehituselt jäigad, kitsa huvigrupi teenistuses ega ole suutnud üles ehitada korralikke turundus- ja äristruktuure. Tervikuna ongi TAKide suhe turu ja eraäriga küsitav, sest kuigi TAKi üheks osaliseks on erakapital, on ellujäämine ilma ELi TAK-meetmeta enam kui küsitav.

Järjest sagedamini tekib küsimus, kuidas on EAS oma pikemaajalisi eesmärke võimeline ellu viima. „Meie kaugem eesmärk on aidata kaasa Eesti kujunemisele üheks konkurentsivõimelisemaks riigiks maailmas“, aga peale innovatsiooni kõik teemad, millega EAS tegeleb, sh regionaal- ja turismi arengut soodustavad programmid, ei oma konkurentsivõimega teab mis suurt kokkupuudet. Veel üks EASi tegematajätmine on see, et kui Eesti Teadusagentuur näeb süstemaatiliselt ja metoodiliselt vaeva, et suurendada granditaotlustes Eesti teadlaste edukust, siis EAS ei liiguta lillegi, et suurendada ettevõtjate edukust programmi „Horisont 2020“ granditaotluste edukaks läbimiseks. Aga milline institutsioon, kui mitte EAS, peab selle valdkonnaga ettevõtjate heaks tegelema?

Riigikogus on ootel ettepanek, mis on mõneti seotud Euroopa Innovatsiooninõukogu programmide Eestis rakendamisega, asendada TAKide programm uue rakendusuuringute keskuse loomisega. Olen elutervelt skeptiline. Mõistlikum on ära kasutada teadusasutuste juurde loodud inkubaatoreid, prototrone, innovatsioonikeskusi, kiirendeid jne – võrgustikku, mis on teadusasutuste juurde tekkinud ja järjest areneb. Mõistlik on kindla reeglistiku ja tegevusraamistiku sees delegeerida turu-, finants- ja ärisuhete arendamine kohapealsetele võrgustikele, andes neile peale nõustamishoova ka finantshoovad, selmet luua uus rakendusuuringute keskus kui riiklik jagamismehhanism. Kuid mõelda tasub. Võimalik, et optimaalne on mingi sümbiootiline lahendus. Erasektori veendunud pooldajana toon näiteks Kredexi, kes pakub fondifondide (fund of funds) kaudu riskikapitali, et aidata alustavatel ja ka juba pikemat aega tegutsenud kiirelt kasvavatel ettevõtetel areneda ning kasvu finantseerida. Sama loogikat – delegeerida rahajagamine fondifondi kaudu erakätesse teadusasutuste juurde loodud struktuuridesse – võiks rakendada ka innovatsiooninõukogu puhul. Mul on sellesse rohkem usku kui riigi tsentraalsesse jaotus­mehhanismi.

Uue programmi küsitavused

Seni on „Euroopa horisondi“ mõtestamisel liialt vähe ära kasutatud erialaliitude potentsiaali. Kas keegi EH Eesti-poolsetest projektijuhtidest on tundnud näiteks huvi Eesti Keemiatööstuse Liidu ootuste ja võimaliku panuse vastu EH raamprogrammi? Ja mitte ainult keemiatööstuse, kogu erakapitalil baseeruvat erialaliitude võrgustikku oleks mõistlik sisendinformatsiooni saamiseks aktiveerida.

Senised nutika spetsialiseerumise valdkonnad on kaunis laialivalguvad, edaspidi on vaja suuremat fookustamist.

Uue „Euroopa horisondi“ programmi raames tuleks keskenduda valdkondadele, milles Eesti teadus on kas tugev või ülitugev: biotehnoloogia, geneetika, personaalne meditsiin, ravimiarendus, uued energialiigid ja -salvestid. Nendesse valdkondadesse on vaja tuua avaliku sektori arendusraha ning luua tippteaduse kõrvale ka eluvõimelised era­kapitali äriklastrid. Korrata tuleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia edulugu elusteadustes, sest arengud sünteetilise bioloogia ja geneetika vallas on üle maailma ülimalt soodsad, samuti on tugev nõudlus uute energeetiliste lahenduste järele nii Euroopas kui ka kogu maailmas ning Eestis on tugev teadus, millele innovatsioon saaks toetuda.

Järgnev aasta on EH raamprogrammiga sammu seadmiseks ja strateegiliseks planeerimiseks Eestile võtmetähtsusega periood. Tsiteerin Tallinnas juunis toimunud EH ümarlauas sessiooni juhtinud professor Toivo Maimetsa: „Siin võib küll kauem nende temaatikatega tegelenud inimesel mõneti déjà vu tunne tekkida arutelude käigus, kuid me peame sellest üle olema ja järgnevad kuud tõsist mõttetööd tegema, sest pärast 2021. aastat enam midagi muuta ei saa ja siis peame lihtsalt väljatöötatud raamtingimusi aktsepteerima, nende muutmine on ülimalt ebatõenäoline, et mitte öelda võimatu.“

Eelviimasena tooksin välja, et ELi jagatav raha moodustab kõikide liikmesriikide teadus- ja arendusrahast (R&D) ca 10% ehk siis kuhugi ei ole kadunud liikmesriikide endi panus 90%. Eriti oluline on see teema Eestis, selleks et liikuda 1% poole avaliku sektori panustamisel teadus- ja arendusrahastusse. Praegune valitsuskoalitsioon on teinud vähikäiku, loodan, et kõik, kellele läheb korda majanduse ja ühiskonna teadmispõhine tulevik, peavad seda tõsiasja järgmise aasta 3. märtsi valimistel meeles.6

Miks üleüldse peab kõige sellega tegelema? Paraku on nii, et tänapäeva armutud globaalsõjad toimuvad majandusrindel ja võitjad on riigid, kes tegutsevad loovalt ja originaalselt ning panevad kokku maailmas elujõulisi ärimudeleid. Edu toovad uued teadmised, mille tagavad hea haridussüsteem, tippteadus ja innovatsioon ning rakendusuuringute efektiivsus. Kes on nutikam ja tõhusam, on ka elujõulisem, rikkam, tervem ja kestlikum riik, kel rohkem ressursse investeerimaks põhiseadusliku klauslisse, mis sedastab, et tema rahvas, keel ja kultuur peavad jääma kestma igavesest ajast igavesti.

 

1 Euroopa Komisjoni esindus Eestis, ELi uus pikaajaline eelarve on mõeldud Euroopale, hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi.

https://ec.europa.eu/estonia/news/20180502_euroopaliidu_eelarve_et

2 http://www.etag.ee/euroopa-komisjon-avalikustas-uue-raamprogrammi-ettepaneku-teadusuuringuteks-ja-innovatsiooniks-100-miljardit-eurot/

3 Horizon 2020 Evaluation

https://ec.europa.eu/research/evaluations/index.cfm?pg=h2020evaluation

4 Tony Hyman, Arshad Desai, Peter Walter, On Research Funding and the Power of Youth – ASCB, October 3. X 2016.

5 Hea lühike skemaatiline ülevaade EHst: Eu Budget For The Future Horizon Europe

https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/budget-may2018-research-innovation_en.pdf

Eestikeelne: ETAG, Euroopa Komisjon avalikustas uue raamprogrammi ettepaneku – teadusuuringuteks ja innovatsiooniks 100 miljardit eurot. http://www.etag.ee/euroopa-komisjon-avalikustas-uue-raamprogrammi-ettepaneku-teadusuuringuteks-ja-innovatsiooniks-100-miljardit-eurot/

6 Margus Maidla, Väikeriigi majanduskasv ja klaaslaevaevused – Sirp, 21. IV 2017.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht