27.01.2006

Uudsed:

KUNST KUNST

Teadlikult lihtne alternatiivdisain

Täna kell 16 avatakse tarbekunsti- ja disainimuuseumis saksa alternatiivse tootedisaini näitus “Teadlik, lihtne, teadlikult lihtne”. Kuraatorite Volker Albuse, Markus Bachi, Monika Walli valiku eesmärk on osutada teadlikult lihtsate esemete võlule. Väljas on 122 eksponaati 1980. ja 1990. aastatest, peamiselt mööbel ja valgustid. 16. II kell 11 peab Teletornis saksa mööblitootja Nils Holger Moormann loengu “Ära iial ütle ei! Väljakutsed ettevõtte loovusele”. Loengu on korraldanud Eesti Kunstiakadeemia disaini innovatsioonikeskus ja Goethe Instituut.

•Täna kell 17 avatakse EKA galeriis brasiilia kunstniku Antonio Carvalho meistriklassis valminud II ja III kursuse maalitudengite tööde näitus “Open Your Eyes”. Maaliõppetooli juhataja Kaido Ole arvates õpetab Carvalho tudengeid mitte ilutsema või küüniline olema, mõtlema ja analüüsima, säilitama vahetust ja emotsionaalsust.

•Täna kell 17 on Hirvepargis EKA skulptuuriõppetooli meistriklassi “Vaheruum” pidulik lõpetamine. Kohaspetsiifilist meistriklassi juhendasid saksa vahetusüliõpilane Steffen Glöge ja dotsent Elo Liiv. Skulptuuri-, arhitektuuri- ja disainitudengite installatsioone täiendavad muusikaakadeemia tudengite musitseerimine ning tuleskulptuurid.

•Täna kell 16 avatakse Kristjan Raua majamuuseumi ja Nõmme muuseumi ühisnäitus “Kingitus koolile”, avamistseremoonia on Nõmme muuseumis. Väljas on Nõmme gümnaasiumi lõpetanud kunstnike ja kunstiteadlaste tööd, osa eksponaate kingitakse pärast näituse lõppu Nõmme gümnaasiumile. Näituse idee autor on emeriitprofessor, EKA disainiõpetusele aluse pannud Bruno Tomberg.

•Kuni 7. II on Vaalas vaadata Mara Koppeli maalinäitus “Kahestunud”. Ta eksponeerib kummalisi nihestunud keskkondi ning eri rassist inimesi kujutavaid maale. Vaala aastapreemia pälvis Maarit Murka oma isikunäituse “The truth is out there” eest ning preemiaks on sõit IV Berliini biennaalile märtsis.

•Alates 26. I on Tallinna Linnagaleriis vaadata Marko Mäetamme ja Kaido Ole näitus “Lõpp”. Tegemist on kontseptuaalse näitusega, kus kunstiteosed on asendatud ideedega kunstiteostest.

•Kuni 6. II on Hobusepea galeriis üleval Kadi Kurema ja Laura Nõmmiku ühisnäitus “Süsi ja sentiment”. Galerii on täidetud koerapiltidega, kuid siiski ei saa rääkida tavapärastest lemmikloomade piltidest. Kunstnikud on teinud hulgaliselt vihjeid filmidele, koerasaadetele, kus koertele on külge poogitud inimlikud rollid. Näituse on kujundanud Terje Kallast ja Urmas Luure.

•Kuni 11. II on G-galeriis avatud Helga Jõerüüdi näitus. Kunstnik on järjekindlalt viljelnud monotüüpia- ja akvarellitehnikat, tema loomingu isikupärasem osa on akvarellmonotüüpiad. Väljapanek pakub viimase veerandsaja aasta loomingu läbilõiget, kõige rohkem on eksponeeritud looduspilte.

•24h galeriis (www.kunstikeskus.ee/galerii/galerii_set_elken.htm) on vaadata Jaan Elkeni maalide näitus varastest hüperrealistlikest töödest kuni viimaste autobiograafiliste mälestusteni. 2005. aastal külastas Eesti suurimat virtuaalset kunstikeskkonda kolmsada kuuskümmend kuus tuhat inimest.

•Tartu kunstikuu raames avati 26. I Tartu Kunstimajas Tartu kõrgema kunstikooli vilistlaste näitus “Kõik koos”. Väljas on kooli 2001. – 2005. aastal lõpetanud kunstnike tööd, tuntud tegijatest esinevad Marge Pärnist, Kerttu Lätt, Marika Naadel jt, näituse panid kokku Marika Naadel ja Riin Rannikmaa. Kuni 13. II on Tartu vana kaubamaja akendel väljas kunstikooli tudengite Kaisa Eiche ja Taavi Piibemanni fotoprojekt “Would you buy it?”, Tartu ülikooli raamatukogus kuni 12. II väljapanek “Fotorealismist Lauritsani”, kunstikooli üliõpilaste graafika näitus ja palju muud.

•Kuni 26. II on Pärnu uue kunsti muuseumis avatud Edgar Valteri ja Juss Piho maalide näitused. Valteril on väljas viimaste aastate Võru arhailist maastikku ja keskkonda kujutavad maalid, Pihol peamiselt viimase aasta tööd.

•Homme kell 15.30 algab Valgamaal Palupera vallas Hellenurme külas Looga talus Eesti Rahvusliku Kunsti Taassünni organiseeritud kunstiüritus. Rehetoas on väljas Reiu Tüüri, tallis Rauno Teideri, rehealuses Erik Alalooga, suitsusaunas Marianne Männi, vanas kaevus Fideelia-Signe Rootsi installatsioonid. Toimuvad ka videoskriiningud, performance’id. Buss väljub Tartus Eesti Rahva Muuseumi eest kell 15 ja naaseb samasse kella 21.30, eelregistreerimine aadressil maakas@hotmail.com või telefonil 56 358294.

MUUSIKA

•Muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis said 17. I kokku klaveri ja klaverimänguga seotud inimesed. Avalikkusele tutvustati hiljuti asutatud sihtasutuse Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum arengukava projekti. Sissejuhatava sõnavõtuga klaveri ja klaveriehituse rollist Eesti kultuurikontekstis esines teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. Muuseumi asutaja on klaverite restaureerimise firma Reval Piano, juhatuse liikmed Heiki Parts ja Eero Viigimäe, nõukogu liikmed dr Urve Lippus, Toivo Peäske ja Alo Põldmäe. Muuseumi arengukava on koostanud Noman Konsultatsioonid OÜ ja seda esitles ning kommenteeris firma konsultant Indrek Maripuu.

•Eri Klas juhatas 12. ja 13. I Kanadas Ottawas orkestrit The National Arts Centre Orchestra, kavas Rahmaninovi ja Tšaikovski teosed. Publiku reageering oli kuum ja kriitiku soovitus The Ottawa Citizeni 16. I numbris orkestri peadirigendi kabineti võtmed Klasile üle anda lausa tavatu.

NACO peadirigendiks oli sel hooajal viiuldaja, vioolamängija ja dirigent Pinchas Zuckermann, kelle teeneks peetakse küll orkestri viiulirühma kõla parandamist, kuid nüüdseks on ta orkestri juurest lahkunud. Juhtum tõi kaasa mitmeid artikleid ja ühes neist kirjutatakse nii: “Eesti dirigent Eri Klas juhatas Rahmaninovi ja Tšaikovski peamisi teoseid. Selliseid, mida Zuckermanngi väga hästi teeks. Aga kaugeltki mitte nii hästi, nagu tegi seda Eri Klas. Klas suutis orkestrit inspireerida mängima peenemalt ja kirglikumalt, kui nad on seda teinud mitme aasta jooksul.”

Heili Vaus-Tamm

•Dirigent Arvo Volmer on kutsutud Hollandisse juhatama Brabanti sümfooniaorkestri (Het Brabants Orkest) kontserti uue muusika kavaga homme, 28. I orkestri kodusaalis Eindhovenis Frits Philipsi muusikakeskuses. Orkestri peadirigent on prantslane Marc Soustrot, samas ollakse ka Lõuna-Hollandi Nationale Reisopera orkestriks, kevadel antakse kaheksas eri linnas Bizet’ “Pärliotsijate” etendus. Arvo Volmeri kava avanumbriks on Wolfgang Rihmi “Verwandlung” (2002) Hollandi esiettekanne, seejärel kaks teost hollandi uuest muusikast, Jan Rokus van Roosendaeli “Windows” (1996) ja Roderik de Mani (olnud ka meie NYYDi autoreid) “Magnetic Fields” (1999), lõpetuseks Gija Kantšeli oopus 1995. aastast “Abii ne viderem”. Novembris 2005 juhatas orkestri kontserti s’Hertogenboschis ka Tõnu Kaljuste (kavas sh A. Pärdi “Fratres”), aprillis tuleb Brabanti orkestri külalisdirigendiks Eri Klas.

Adelaide’i Sümfooniaorkestri peadirigent ja muusikadirektor (jaanuarist 2004) Arvo Volmer juhatas novembris viit kontserti Adelaide’i Linnahallis, mil Dvořáki tšellokontserdi solistiks oli Jian Wang (kavades veel Uuno Klami, Carl Nielsen, Percy Grainger, Launy Grøndahl, Mozart ja Sibelius) ning jõuab orkestri ette taas märtsis. Siis juba festivalile, mille korraldajaks on Adelaide Bank.

Priit Kuusk

•Uuel aastalgi on jätkuvalt aktiivne Erkki-Sven Tüüri ühe enim mängitud teose, Tšellokontserdi (esiettekanne 1997 Lausanne’is) ettekandjana selle esmaesitaja David Geringas: 18. I kõlas teos tema soleerimisel Berliini Filharmoonia kammermuusikasaalis koos Deutsches Kammerorchesteriga Markus Poschneri dirigeerimisel. Kontsert oli menukas (autor ka ise saalis), teos sai ajalehes Morgenpost ülivõrdelise arvustuse. Üleeile ja täna mängib Geringas tšellokontserti Saksamaal Konstanzis Konzili kontserdisaalis, orkestriks Südwestdeutsche Philharmonie ja dirigendiks meie Anu Tali; 10. II on David Geringas solistiks Baieri Raadio Sümfooniaorkestri ees, kui kontserti Müncheni Herkulessaalis dirigeerib soome maestro Osmo Vänskä. 25. I toimus Inglismaal Bristoli ülikoolis ka “Architectonics II” – “Gemini” ettekanne.

Oluline sündmus leiab aset järgmise nädala lõpul, kui Paavo Järvi dirigeerib Londoni orkestri Philharmonia ees Erkki-Sven Tüüri kaksikkontserdi viiulile, klarnetile ja orkestrile “Noēsis” Euroopa esiettekannet (maailmaesiettekanne oli Detroiti Sümfooniaorkestriga nende ja Londoni Philharmonia tellimusena kevadel 2005 Neeme Järvi lahkumiskontsertide sarjas). Siingi on solistideks kontserdi esmaettekandjad hollandlanna Isabelle van Keulen (viiul) ja inglane Michael Collins (klarnet). “Noēsis” kõlab 5. II Londoni Queen Elizabeth Hallis, kus ka helilooja ise on palutud kontserdieelsele intervjuule. 9. II sünnib Helsingi Finlandiatalos “Noēsis’e” Soome esiettekanne samade kuulsate solistidega, Helsingi Linnaorkestrit juhatab Atso Almila.

P. K.

•ERSO tähistab oma 80. sünnipäeva 18. XII ning hooaja alguseks ilmub esimene orkestri ajalugu käsitlev artiklikogumik, mille autoriteks on Maia Lilje, Ivalo Randalu, Toomas Velmet, Virve Normet, Tiina Mattisen ja Rene Hammer. Ajalooraamatu suureks väärtuseks on fotod ja kõikvõimalikud illustratsioonid. Seoses sellega ärgitame meiega ühendust võtma kõiki mingil viisil ERSOga seotud olnud inimesi, kelle kodus leidub vanu fotosid, kavalehti, afišše või muud meie esindusorkestri ajalooga haakuvat. Kontaktaadressid Estonia pst 4, Tallinn (ERSO kontor), 6147787 või erso@erso.ee

film

FILM

•Eesti Filmi Sihtasutuse nõukogu valis EFSi peaeksperdiks ja uueks juhatuse liikmeks Karlo Funki. Funk asub tööle 2006 1. VI pärast senise peaeksperdi Jaak Lõhmuse lahkumist (ametiaeg lõpeb 31. V). Karlo Funk on töötanud alates 2002. aastast EFSi välissuhete juhina ja olnud varem EFSi lühi- ja dokumentaalfilmide nõunik ning EFSi nõukogu ja ekspertkomisjoni liige. EFSi peadirektori konkurss loeti ebaõnnestunuks, kuid nõukogu otsustas peadirektori ja juhatuse liikme määramiseks teha suunatud pakkumise Marge Liiskele, kes võttis pakkumise vastu. Marge Liiske töötab alates 2002. aastast MEDIA Desk Eesti juhatajana. EFSi praeguse peadirektori Martin Aadamsoo leping lõpeb 31. III.

•Eile jõudis Tallinna kobarkino linale uus Soome mängufilm “Matti – põrgu kuulub kangelastele”, kus kujutatud Soome kurikuulsat sportlast, pöörast suusahüppajat Matti Nykäneni. Meest, kes võitis neli olümpiakulda, seitse maailmameistritiitlit ja neli maailma karika üldvõitu. Suuskadel lendas Nykänen nagu kotkas, ent eraelus on ta kontol vaid lõppematu rida katastroofilisi hädamaandumisi ja skandaale: alkohol, purunenud abielud, pisikuriteod, vägivallatsemine. Tõsielul põhineva linaloo on lavastanud Aleksi Mäkela, nimiosa mängib Jasper Pääkkönen, mänedžer Nevada rolli teeb Peter Franzen.

•Eesti uuemat ja maailma väärtuslikumat filmikunsti peamiselt väljaspool Tallinna levitav Kinobuss kogus 2005. aastal 24 535 vaatajat, suvetuuri külastas sealhulgas ligi 8000. Kinobussi peaorganisaatori Mikk Ranna sõnul ongi Kinobussi eesmärk olla regulaarne ja traditsiooniline koostööpartnerkoolidele, kultuurimajadele ja noortekeskustele. Aasta jooksul näidati rahvale kokku 32 anima-, mängu-, dokumentaal- ja tudengifilmi, nende seas näiteks “Pelikanimees”, “August 1991”, “Kohtumine tundmatuga” ja “Karlsson katuselt”. Karlssoni filmiga jätkatakse ringsõitu ka uuel aastal, mil filmirõõmu viiakse ligi 30 lastekodusse. Uue aasta esimese uue projektina alustas Kinobuss õpetajate koolitamist.

TEATER

•30. I esietendub Kanuti gildi saalis ühe Eesti tuntuma koreograafi Mart Kangro tantsulavastus “Out of Functions”, tantsuetendus sõnas, laulus ja liikumises kolme esitajaga.

“Out of Functions” on lugu, kus lugu ei ole, ometi on seal naeru, kirge ja pisaraid. Lavastuses osalevad peale autori ka Krõõt Juurak ning Manuel Pelmus Rumeeniast.

•Eile esietendus Tartus Tampere majas Sagar Sagitta lavastus “Ajatud”. Sagar on rühm näitlejaid-lauljaid. Sagara etenduste eesmärk on ühendada tervikuks nii luule kui proosa, nii monoloog kui dialoog, nii muusika, tants kui ka laul. Tekste valitakse väikerahvaste ja idamaade folkloorist, kasutatakse eesti algupärandeid ja tänapäeva kirjandust. Mängitakse ka näidendeid ja dramatiseeringuid. Sagarasse kuulu ja, Madli Võsoberg. www.sagitta.pri.ee

•Homme kell 17 toimub Draamateatri Maalisaalis arutelu: Adolf Rühka kaasaeg teatris ja kogu Eestis. Kuulajaid ja kaasaarutajaid ootavad ajaloolane Mart Laar ning teatriajaloo õppejõud Lea Tormis ning Anneli Saro. Pilet täiskasvanuile 30 krooni, õppureile ja pensionäridele 15 krooni. “Adolf Rühka lühikese elu” piletiga sissepääs tasuta.

KIRJANDUS

•Tartu linnaraamatukogu ja kunstikuu peakorraldaja Tartu kõrgema kunstikooli koostöös jõuab 27. ja 28. I vanasse kaubamajja kirjandus.

Täna kell 14.15 tulevad lastega kohtuma raamatu “Seitse mütsikest” autorid kirjanik Lehte Hainsalu ja illustraator Lea Malin. Laupäeva õhtupoolikul kell 16 astuvad kavaga “Kahjulik õhtu” publiku ette luuletajad fs ja Asko Künnap, sõnale lisab heli Heikki Kalle. Kirjanduslikule nädalalõpule vanas kaubamajas paneb punkti kell 18 algav filmiõhtu. Esilinastub Jaan-Jürgen Klausi portreefilm “Erakpoeet Marko Kompus”, samuti on kavas Mehis Heinsaare jutustusel põhinev lühifilm “Vanameeste näppaja”. Viimane on tänavuse NAFFi võidufilm, autorid Urmas Reisberg ja Martin Liira.

•30. I algab kl 14 Eduard Vilde muuseumis ajaloo- ja kirjanduskonverents “Aasta 1905”. Lõputud streigid, ärevus, korraldused-käsud, salakogunemised, avalikud miitingud, leekides mõisad ja kaugeleulatuvad tagajärjed. Asutatakse Eesti esimene poliitiline erakond, luuakse XX sajandi mõjukaim eesti kultuuri liikumine Noor-Eesti. On aasta 1905! Sellest kõnelevad Aarne Ruben, Kaido Jaanson, Tanel Kutti, Erich Kaup, Toomas Liiv ja Sirje Olesk, järgneb diskussioon. Avatud on näitus “Lunastus. Aasta 1905!”.

•25. I avati rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Eesti Kirjastuste Liidu 2005. aastal enim müüdud raamatute näitus. Näitus on koostatud Eesti Kirjastuste Liidu aasta menuraamatu edetabeli põhjal, kus tänavu on 16 kirjastuse 235 väljaannet. Menuraamatuks loetakse raamatut, mida on aasta jooksul müüdud 1000 ja rohkem eksemplari.

Kokku on Eesti Kirjastuste Liitu kuuluvad kirjastused 2005. aastal müünud 484 567 menuraamatut. Suurimad menukite väljaandjad on Varrak (153 883 eks), TEA (76 309 eks) ja Tänapäev (67 100 eks).

Aasta enim müüdud raamat on “Harry Potter ja segavereline prints” (13 372 eks, Varrak), teisele kohal jõudis “Suur maailma atlas” (10 076, Eesti Entsüklopeediakirjastus) ja kolmandaks “Eesti rahva lugu” (9703, Ilo). “Harry Potter ja segavereline prints” juhib ka lastekirjanduse edetabelit. Ilukirjanduse edetabeli eesotsas on kirjastuses Tänapäev välja antud Ingmar Bergmani ja Ingrid Bergmani, Maria von Roseni “Kolm päevikut” (6700). Eesti autorite raamatuist oli edukaim Andrus Kiviräha “Jutud” (2810, Eesti Keele Sihtasutus).

Pressiteatele on lisatud Eesti Kirjastuste Liidu (EKL) aastal 2005 enim müüdud raamatute üldnimekiri, samuti menukamate ilukirjandus- ja aimeteoste nimekiri. Näitus on avatud kuni 23. II.

•24. I esitleti Eesti rahvusraamatukogu kuppelsaalis elektroonilist väljaannet “Eesti Trükise Punane Raamat 1535 – 1850”. CD-l kirjastatud ja online-versioonina Punane Raamat on valminud UNESCO ja kultuuriministeeriumi rahastamise toel. “Eesti Trükise Punane Raamat 1535 – 1850” on osa pikaajalisest rahvusmälu säilitamise alasest teadusraamatukogude ühisprojektist “Thule” (1998 – 2006).

Punase Raamatu nimekirjas on 413 eestikeelset raamatut. Andmebaasi koostamise aluseks on Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia “Eesti raamat 1525 – 1850” (Tallinn 2000). Raamatud on nimekirja valitud trükiste kultuuriloolise väärtuse, leidumuse ja nende seisundi alusel.

VARIA

•Ajakiri Akadeemia korraldas 25. I Tartu Kirjanduse Majas piduliku seminari, kus anti üle Akadeemia 2005. aasta artikliauhinnad. Seminaril-ettekandekoosolekul esinesid kaasautorid, kelle artiklid eelmisel aastal ilmunud lugude seast esile tõsteti. Originaalartiklite seast tegi valiku Akadeemia kolleegium, tõlgete seast toimetus.

Universalia aastalaureaat on Marek Järvik, “Terrorism – kas see on moraalselt õigustatud?” (nr 10), humaniora alal Madis Kõiv, “Fratres militiae templi: Karl Ristikivi ja Umberto Eco provokatiivne võrdlus” (nr 6). Socialia aastalaureaadid on Anne ja Ain Kull, “Tšetšeenia konfliktist ja selle tagapõhjast” (nr 10). Naturalia aastalaureaat on Toivo Maimets kirjutisega “Kas siniste silmade, valgete õite ja haiguste geenid on olemas?” (nr 11). Aasta tõlkeauhinna pälvis Jüri Valge soome keelest tõlgitud Lauri Kettuse artikliseeria eest (nr 9, 10, 11, 12).

Peale selle anti samal õhtul üle ka nn hõbetunnustused, mille pälvisid Mario Rosentau (“Asjade otstarbest”, nr 4), Jüri Allik ja Kenn Konstabel (“Georg Friedrich Parrot ja teadvustamata järelduste teooria”, nr 3), Leili Parhomenko (“Rahvusromantismi geneesist eesti kujutavas kunstis”, nr 4), Mati Kröönström (“Eesti ohvitserid Vene kodusõja rinnetel 1918 – 1920”, nr 5), Rein Taagepera (“Julgus olla nõrk”, nr 1), Jaan Sootak (“Norm ja käitumine. Karistusõigusliku normiteooria paradokse”, nr 5),

Mart Normet (“Jälgimisühiskond ja mobiiltelefon”, nr 5), Ülo Lumiste (“Aegruumi geomeetriast ja selle ajaloost”, nr 2).

Toomas Kiho

UNESCO

•Taas on eesti loovkunstnikel võimalik aastatel 2006-2007 taotleda UNESCO Aschbergi stipendiumi kujutava kunsti, muusika, kirjanduse, tantsu ja meediakunsti vallas. Taotluste esitamise tähtajad ja tingimused erinevad, seega tuleks huvilistel uurida vastavat kodulehekülge www.unesco.org/culture/aschberg Sealt saab ka taotlusvorme.

Head edu soovides

UNESCO Eesti rahvuslik komisjon

Vaatamisi: 1,045