Rööprähklemise ajastu lõksud

ENELI KINDSIKO

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Mul oli rõõm teadusuuringut tehes töötada läbi üle 80 intervjuu, kus fookuses olid Eesti asutajatega ükssarvikud. Ükssarvik on iduettevõte, mille väärtus investorite silmis on üle 1 miljardi dollari. Eesti seitse ükssarvikut 2021. aasta seisuga on Skype, Playtech, Bolt, Wise, Pipedrive, Zego ja ID.me. Kõik on tehnoloogiapõhised ettevõtted, globaalse haarde ja ühe tugeva sõnumiga: eduka ettevõtte ehitamine ei ole 100 meetri sprint, see on maraton, mille läbimisel tagab edu kolm peamist aspekti.

Esiteks, tegevuste prioriseerimine. Töötegemise viisid on muutunud ja suur osa inimestest on 24/7 tööks kättesaadav. Eriti need, kes oma tööd hinge ja kirega teevad, on ka altimad tööl läbi põlema. Oskus ise, aga ka juhtide seatud prioriteetsuse järjekord tagavad tervisliku töökultuuri. Prioriseerimise oskus on ilmselt tänapäeva kõige tähtsam oskus, eriti ettevõtetes, mis tuginevad suuresti inimestele, sh tehnoloogia­ettevõtted ja ülikoolid. Inimene ei ole loodud rööprähklemiseks. Seda näitasid juba Daniel Kahneman ja Amos Tversky oma teoses „Kiire ja aeglane mõtlemine“. Inimene on võimeline tegema mitut asja korraga vaid siis, kui need on kaks lihtsat ülesannet, nt jalutamine ja kõrvaklappidest muusika kuulamine. Proovige näiteks samal ajal kõndida ja raskemat matemaatikatehet teha – võimatu! Keskendudes keerulisele tehtele, lakkab inimene automaatselt kõndimast, sest keha mobiliseerib ressursid sinna, kus seda enim vaja. Miks eeldame, et töö juures on teisiti? Töötajatele on kõige rängemad need tööperioodid, mil on korraga väga palju tarvis ära teha. Igale tegevusele tuleks nn lisandväärtuse silt külge kleepida: kui raske on ülesanne ja kui tähtis see on.

Eristada tuleb suurepärast töötajat lihtsalt heast töötajast. Kindlustusükssarviku Zego asutaja Sten Saar: „Nad [suurepärased töötajad] on need, kelle kohta võid küsida – mis juhtuks, kui nad lahkuks? Kui vastuseks on „Oh jumal, kõik kukub kokku“, siis ilmselt ongi tegemist suurepäraste inimestega.“1 Head inimesed järgivad käske, suurepärased inimesed teevad ka ilma ütlemata seda, mis organisatsiooni edasi viib – nad ei jää ootele. Mikromanageerimise kalduvusega juhid koondavad oma alluvusse rohkem häid inimesi, aga peletavad ära suurepärased inimesed, sest suurepäraste inimeste loomuses on teha ka kriitilisi ettepanekuid, mis ei pruugi juhile meeldida. Suurepärased töötajad mõtlevad, justkui oleksid nad organisatsooni asutajad või juhid. Need on töötajad, keda peab hoidma, sest nad teevad juhi töö kordades kergemaks ja tagavad organisatsiooni arengu.

Kõik ei ole rahas kinni, vaid suhtumises.

Ükssarvikud on toonud esile ka kitsaskoha, et suurim kasvu pidur on suurepäraste inimeste puudus. Eeskätt tehnilise haridusega inimestest. Kuidas see seostub eelnevalt väljatooduga? Tänapäeva organisatsioonide juhid on väga lühinägelikud, kui nad tööjõupuuduse olukorras ei tegele läbipõlemise ennetamisega. Zego algusaegade kogemuse järgi põletati ettevõtte arengu jooksul läbi ca 20–30 töötajat ning 95% neist on ettevõttest pärast seda lahkunud.2 Organisatsioonil on targem läbipõlemist ennetada kui tegeleda uute töötajate värbamisega olukorras, kus pole enam kedagi värvata. Kas olukord on tõesti nii hull? „Olukord oli hull juba ammu, nüüd on see väljakannatamatu – meil on täna üle 700 tööpakkumise“ (Bolt3); „Tõenäoliselt on ikkagi inimeste palkamine see, mis kasvu natukene takistab. Me suudaks teha veel rohkem ära, kui meil oleks rohkem inimesi.“ (ID.me4); „Töötajate põud on väga suur. Kõikidel tehnilistel aladel. [—] Kogu maailmas on meil hetkel 220 vaba töökohta.“ (Wise5)

Kõik ei ole rahas kinni, vaid suhtumises: prioriseeri, märka suurepärast töötajat, ja enneta suurepäraste töötajate läbipõlemine. Kuna tööjõupuudus tippspetsialistide puhul kasvab, siis peavad organisatsioonid tegema juhtimise ja sisekultuuri alal korraliku kvalitatiivse hüppe. Mingist astmest alates ei ole töötasu enam see, mis töötajat kinni hoiab, vaid töökeskkond ja suhtumine.

1 Sten Saar. Latitude 59 (2018).

2 Signe Sillasoo, Ükssarviku asutaja Sten Saar: Zegot juhivad psühholoogid. – Äripäev 17. XI 2021.

3 Anete Hela Pulk, Ükssarvikute edu peidab hulga tagasilööke. – Äripäev 25. X 2021.

4 Anu Lill, Suur intervjuu: tulevane miljardär Kristo Käärmann sai börsil käe valgeks juba verinoorelt. – Äripäev 2. VII 2021.

5 Rivo Sarapik, Verivärske ükssarviku asutaja: järgmine samm on 10 miljardi firmaks. – Äripäev 2. IV 2021.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht