Kurjad ilmad

ELS HEINSALU

Kured läinud, kurjad ilmad. Viimased päikselised päevad hakkavad selleks korraks otsa lõppema ja ilmad muutuvad kurjemaks veel enne kui kured lähevad. Kurjust tootvat hirmu ja segadust on juba ammu liiga palju, lähenevad valimised tekitavad seda ainult juurde.

Kevadel vaatasin kerge hämmeldusega kõigepealt seda, millise vaenu osaliseks said niinimetatud eliitvaktsineeritud. Seejärel imestasin, kuidas paljud ühismeedias oma delikaatseid isikuandmeid kogu maailmaga jagavad. Siis tuli vaktsineerimisnaljade laine. – Inimeste käitumine ja tunded ei ole küll minu uurimisteema, aga ma ei saa siiani aru, mis eesmärki need naljad kandma peaksid. Minul puudub elukogemus, mis ütleks, et solvates ja mõnitades on võimalik kedagi milleski veenda. – Kummalised protestimiitingud ja esimene kaklus maski(mitte)kandmise üle on ka juba peetud.

Hakkab juba tekkima kerge hirm selle ees, kuhu me jõudnud oleme ja kuhu me veel jõuda võime. Küsides, kas peaksime tervishoiuressursside jagamise kriteeriumide hulka lisama ka vaktsineerituse,¹ oleme igal juhul uuele tasemele jõudnud.

Põhimõtteliselt on sellesarnane küsimus kostnud ju ka varem. Kui tõsta­tatakse laste vaktsineerimise teema, siis tuleb varem või hiljem ikka keegi välja mõttega, et vaktsineerimata laste vanemad peaksid ise oma laste ravikulud kinni maksma, kui need mõnda vaktsiinvälditavasse haigusse haigestuvad ja haiglaravi vajama peaksid.

Aga mõtleksime nüüd natukene edasi. Kui paljud tõsised ja lausa eluohtlikud haigused, mille ravile kulub igal aastal meeletu hulk maksumaksja raha ja arstide töötunde, on välditavad näiteks sellega, et lihtsalt ei söö liiga palju, ei tarbi liigselt alkoholi, ei suitseta jne. Kusjuures erinevalt vaktsiinidest puuduvad nendel ennetusmeetmetel igasugused kõrvalmõjud, kui jätta kõrvale positiivne mõju inimese rahakotile ja keskkonnale. Ehk arutleksime siis ka selle üle, et võib-olla peaksime tervishoiuressursside jagamise kriteeriumide hulka lisama ka normaalkaalu ja muud sellised kriteeriumid?

Vaktsineerimata jätmine on ilmselt halb otsus, aga see on vähemalt mingilgi määral mõistetav. Ent vähemalt sama halb otsus on ka enese haigeks söömine ja minu jaoks ei ole selles mitte midagi mõistetavat. Sealjuures ei suuda ükski inimene end üleöö ülekaaluliseks süüa.

Miks ühed on ise süüdi, aga teised mitte?

Miks me siis ühtedesse suhtume mõistvalt ja andestavalt, aga teistesse mitte? Miks ühed on ise süüdi, aga teised mitte, kuigi need teised on palju rohkem (ja enamasti ainult) ise süüdi? Kujutaksime ette, et ka arstid hakkaksid selliste kriteeriumide alusel otsustama, keda eelisjärjekorras ravida?

Olen nõus, et ühiskonna rumalusel on oma hind,² kuid olgem ausad, see ühiskondlik rumalus ei seostu ainult koroonaviiruse vastu vaktsineerimisega. Samasugune ühiskondlik rumalus on ka see, et ligikaudu viiendik Eesti täiskasvanutest on rasvunud ja sama palju esimese klassi lastest on ülekaalulised.³ Selle probleemiga tegeleme veel mitte aastaid, vaid aastakümneid. Tark oleks see teema muude tähtsate küsimuste kõrval mitte ära unustada.

Margus Punab on 2005. aastal kirjutanud väga hea artikli vaktsineerimisest ja eetikast.⁴ Ja kuigi selles kirjutises ei ole loomulikult juttu koroona­vaktsiinidest, siis kehtib kirjutatust nii mõndagi ka nende kohta. Näiteks see, et vaktsiinide valikut ja kasutamist ei tohi mõjutada meediakampaaniate ja alusetu hirmu õhutamise abil. Ma ei oska midagi arvata inimestest, kes on nõus end vaktsineerima selleks, et osaleda nutitelefoni loosimängus, aga muidu ennast ilmselt ei vaktsineeriks. Oma laste puhul tunneksin end igal juhul ühel või teisel viisil läbikukkununa. Aga avaliku diskussiooni algatamine selle üle, kas arstiabi osutamine peaks olema või võiks olla seotud vaktsineeritusega, ületab küll juba igasuguse piiri isegi valimiseelset aega arvesse võttes. Mina loodan, et ilmad ei lähe enam palju kurjemaks.

1 Margit Sutrop, Vaktsineerimisvastased ei peaks saama eelisjärjekorras haiglaravi. – Eesti Päevaleht 27. IX 2021.

2 Indrek Kiisler, Kasvatusteadlane: mittevaktsineerituid tuleb survestada nagu suitsetajaid. – ERR 26. IX 2021.

3 Hanneli Rudi, Eestis levib ülekaalulisuse epideemia. – ERR 26. I 2020.

4 Margus Punab, Vaktsineerimine ja eetika. – Eesti Päevaleht 16. XI 2005.