Tallinna mustermaja

Milline võiks olla Tallinna uus tüüpmaja – puidust kortermaja, mis sobiks nii kesk- kui ka äärelinna?

RENEE PUUSEPP

Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas alustati moodul- ja kohandatud hoonete ehk muutmoodulmajade väljatöötamist. Need on taskukohase hinnaga ja kohandatavad keskkonna ja elanike vajaduste järgi. Kuni seitsmekorruselised masskohandatavad korterelamud peavad olema ka keskkonnasõbralikud ning arvestada tuleb Euroopa peamiste tootmis-, transpordi- ja koostepiirangutega.

Masskohandamisel on kaks tahku. Väljatöötatud lahendus peab sobituma ruumiliselt, seda ka kõrguse poolest. Hoone fassaadilahendus peab olema paindlik, et see sulanduks ümbritsevasse linnaruumi, arvestaks vaadete ja naabermajade mahuga. Paindlik peaks olema ka korterite suurus, tubade arv ja eri suurusega korterite jaotus hoones. Näiteks on eeslinnakorteris rohkem tube kui kesklinnakorteris.

Sellistele tingimustele vastamiseks ongi välja töötatud Tallinna mustermaja. Mustermaja kandekonstruktsioonid ja põhitarindid on suuresti puidust. Kui puu kasvab, seotakse atmosfääris sisalduv süsinik ning puidu kasutamisega eraldatakse see pikaks ajaks süsinikuringlusest. Kui tahta, et puidust ehitamine oleks jätkusuutlik, peaks puithoonete põhitarindite eluiga Põhja-Euroopa tingimustes olema eeldatavasti vähemalt 80–100 aastat ehk vähemalt sama pikk, kui ehituses kasutatav puitmaterjal puuna looduses kasvab. Tallinna mustermajad peaksid olema nii paindlikud ja kestlikud, et peaksid vastu vähemalt 200 aastat.

Üks kitsaskoht on tehases toodetavate majade projekteerimine. Kui moodulhooneid toodetakse tehasetingimustes päevade ja nädalatega, siis eriprojektide koostamine võtab endiselt kuid. Selle pudelikaela läbimiseks on vaja moodulsüsteemi ja tarkvara.

Eelprojekteeritud moodulite puhul on teada täpsed materjalikogused, maksumus, suurus jms ning see lubab hinnata hoone kvantitatiivseid näitajaid, sh ehitushind, juba algsel kavandamisel. Mustermaja tarkvara aitab linnaplaneerijatel ja kinnisvaraarendajatel ruumilised võimalused läbi mängida juba detailplaneeringu etapis ning hinnata nende sobivust ümbritsevasse linnaruumi.

Iga üksiku mustermaja mooduli kandekonstruktsioon on nii tugev, et seda saab turvaliselt tõsta ja transportida – tugevus saavutatakse moodulite omavahelise ühendamisega. Hoone skeleti moodustavad kandeelemendid, nt nurga­postid, vahelaed ja jäikusseinad, ning kandvad vertikaalsed elemendid. Moodulite põrandate ja lagede omavaheline ühendamine ja lisatud vertikaalsed elemendid seovad moodulite kandvad osad ühte ja nii saab üksteise peale asetada seitse kuni kaheksa moodulikihti.

Kolme tüüpi majad

Projektiga töötati välja tüüpmajad nimetustega „Punkt“, „Triip“ ja „Kvadraat“.

„Punkt“ on selline maja, kus keskse trepikoja ümber paiknevad korterid. See on kompaktne hoone, kus on ära kasutatud vaated igasse ilmakaarde. Hoones liikumine on koondatud ümber keskse trepikoja nii, et ei teki pikki ebameeldivaid koridore. Tüüpmajas „Punkt“ on korteritüüpe kokku seitse. Kõige väiksem, stuudiokorter on 29ruutmeetrine kööktuba. Kõige ruumikamad on nurgakorterid, millest suurim on neljatoaline 97ruutmeetrine eluase. Kortereid saab ühe hoone sees varieerida.

Nurgakorteritel on üldiselt suured rõdud ning maani aknad, et ära kasutada nurgapealne avarus ja valgus. Väikestel stuudiokorteritel on otsaseinas suur klaaspind, et tuua ruumi võimalikult palju valgust. Kõikidel korteritel on vähemalt üks kitsas rõdu, mis toimib alumistele korrustele ka päikesevarjestusena. Akende suurust ja avanemist saab vaheldada, samuti fassaadimaterjale.

„Triibu“ puhul on trepikoda ja sissepääsud korteritesse paigutatud maja keskmisesse pimedasse tsooni. Trepikoja ümber koridori alal asuvad sissepääsud korteritesse. Korterite läbiv joon on elutoaga liidetud köök ning märgruumide ühendamine ühes suuremas moodulis. Fassaadil annavad tooni rõdud. Aknaid on kahte mõõtu: laiad ja kitsad. Nende kasutus sõltub korteri siselahendusest ja tubade paigutusest. Elementidest toodetud fassaad võib olla lahendatud vastavalt asukohale eraldi projektiga, seal kasutatakse nii laudisega kaetud paneele, tellisvoodrit kui ka muud majaga sobituvat materjali.

Kortermaja Triip“ on 15 meetrit pikk ja seda saab kolme meetri kaupa vastavalt vajadusele pikendada. Esimene korrus on enamasti kavandatud ettevõtluseks.

„Kvadraat“ on mõeldud kesklinna: üksteise kõrvale ehitatud hoonetest moodustuvad kvartalisuurused plokid, mille sisemusse jääb avatud ruum ja esimestel korrustel on tihti äripinnad. Niisugune hoonestuslaad loob head eeldused tiheda ja jalakäijasõbraliku linnaruumi tekkeks.

Projekti panustasid Tiit Sild, Taavi Lõoke, Johannes Aasmäe, Grete Soosalu, Eero Tuhkanen, Kristo Kalbe ja Egle Vogt.

 

Sobiliku krundi leidmine.

Mustri valimine

Mustri kohaldamine krundile

Fassaadimustri valimine

Hoone kehandi genereerimine

Hoone jalami mudeldamine

Hoone andmemudel

Andmemudeli põhjal luuakse projektdokumentatsioon.

Tarneahel: majade tellimine, hoone tootmine, krundi ettevalmistus.

Hoone elemendid toodetakse tehases ning monteeritakse mooduliteks.

Moodulid pakitakse ning ladustatakse.

Moodulid tõstetakse maanteetranspordiks veokitele.

Moodulid laaditakse kaubalaevale.

Moodulid tõstetakse paika ning kinnitatakse.

Paigaldatakse katuse- ja fassaadi­elemendid. 15 × Tallinna mustermaja projektimeeskond

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht