Mine Kassisaba alla!

Kassisaba tänav Viljandis on hea näide sellest, kuidas lihtsate vahendite ning entusiasmiga on loodud ajaloolist ruumi rikastav lahendus.

KERLY RITVAL

Möödunud aasta novembrikuu lõpus kuulutas muinsuskaitseamet välja aasta­auhindade laureaadid. Linnaruumi elavdaja kategoorias pälvis auhinna Kassisaba tänav Viljandis. Kassisaba tänava korrashoiu eest hoolitseb Viljandi Veevärk AS, kes möödunud suvel paigaldas sinna ajastutruud laternlambid, mis ühtivad vanalinna stilistikaga, Viljandi Linnahooldus seisab hea tänava heakorra eest. Tänavale puhus elu sisse aga juba 2016. aastal Gea Valner kogukonnaüritusega „Tule õue!“. Niisiis on see tänavalõik hea näide, kuidas kogukonna­aktivistid elavdavad linnaruumi, aga piltlikustab ka hästi, kuidas linna ja elanike koostöös on ühel ideel pikk eluiga.

Keskaja märk

Kassisaba tänav on multšiga kaetud teerada, mis keerab Pikalt tänavalt vasakule ja lookleb Trepimäe poole, kulgedes ajaloolise linnamüüri kõrval ürgoru serva pidi. Seda iseloomustab maagilisus, välisvalgustuse abil loodud soe atmosfäär – tegu on justkui muinasjutulise salarajaga. Praeguseks on tänav kuulutatud üheks Viljandi turismiatraktsiooniks ja seda hindavad nii kohalikud kui külalised. Alles kaheksa aastat tagasi oli siiski tegu sissetallatud, pea nähtamatu heina kasvanud teerajaga, mida kasutasid peamiselt folgilased, sest see oli hea ja mugav otsetee lossimägede ja Koidu poe vahel. Rada on meeldinud ka noortele, sest pakkus omamoodi metsikut ja pimedat pelgupaika igasugusteks lubatud ja lubamatuteks tegudeks.

Kassisaba tänav on L-tähe kujulise Oru tänava saba või pikendus. See väike jupp, mida praegu Kassisaba tänavaks nimetatakse, pole ametlikult kunagi tänav olnud. See nn Kassisaba ots oli plaanis tollase Kassisaba ja Juudi tänava ühendamiseks rajada juba XIX sajandi lõpus. Olgu mainitud, et Oru tänava esimene osa, mis jookseb Lossi tänavast Kraavi tänavani, oli keskajal Lai tänav ning on keskaegse tänavavõrgu osa. Kuigi Viljandi keskaegsed majad on praeguseks hävinud, on just Liivi sõja eelne tänavavõrk ehtne keskaja pärand. Oru tänava vallikraavialune osa kujunes välja XIX sajandi esimesel veerandil, XVIII –XIX sajandi vahetuses kutsuti seda Kassisaba tänavaks, saksa keeli Katzen-Schwanz Gasse, Katzenschwanzstrasse ning 1922. aastal nimetati see Oru tänavaks. XVIII sajandil oli ürgoru nõlv jaotatud aiamaadeks, Kassisaba tänavat aga avati ja suleti seetõttu, et vihm uhtis tänava järjekindlalt minema. Viimane (teadaolev) korrastus enne 2016. aastat tehti siin 80 aastat tagasi.

Kodanikualgatusest tänavani

Kassisaba tänava tagasituleku taga seisab Gea Valner, kellelt uurisin, kuidas tänava taastamine käis.

2015. aasta hansapäevadel paluti „Tule õue“ kogukonnaliikumise eestvedajal puhuda kontserdiga elu sisse Viljandi vanalinna hoovidesse. Valner soovis aga pakkuda midagi jäävamat ning kuna teda paelus vanalinna ajalugu ja lood hoovidest, tänavatest ja inimestest, siis kutsutigi ellu hoovi- ja tänavafestival „Tule õue!“. Festivali raames korraldati valguse, muusika- ja luuleüritus „Kohtume tamme all“ ning esimest korda sattus rambivalgusse tamm, mis asub Rosenbergi villa ehk Muksi maja juures. Nimetatud tamm koos kiigega on seniajani populaarne Viljandi vaatamisväärsus.

Festivali „Tule õue!“ algne idee oli ühendada Viljandi vanalinna ajalugu, elanikud ja kohad. Valner leidis, et linlase kultuurihariduse juurde käib ka teadmine sellest, missugused ajalookihid teda ümbritsevad. 2016. aastal otsustasid kogukonnaliikumise eestvedajad, et tulevad Viljandi lugudega hoovist tänavale, üks neist oligi Kassisaba tänav, toona veel salatänav, mis oli ligipääsetav, aga samas ei olnud ka. Asja uurides tuligi välja, et tegu on tänavaga, mida aja jooksul on kord kinni pandud, kord jälle avatud.

Kuidas üldse üht tänavat taastatakse? Algselt ei olnud kellelgi mõttes tänav taastada, vaid Kassisaba-äärses ilusas veesilmaga orus teha mõni üritus, kus kokku saaksid valgus ja muusika. Toimus Kristjan Suitsu suur valgusmäng, mida saatsid Jaan Jaago muusika ja Adele Jaago peale loetud tekstid. Selleks et valgussõud tuldaks vaatama, oli vaja teerada ligipääsetavamaks teha. Elanikud ilmutasid erakordset entusiasmi, ühendasid rehade ja labidatega väed, läks kuu või kaks ja tänav sai hästi läbikäidavaks. Tänava taastamine sündis ilma liigsete eelnevate nõudmiste ja projektideta väga spontaanselt ning linnavõim tuli õnneks ilusti kaasa.

Valner toonitab, et viljandlased teda on alati paelunud: inimesed haaravad initsiatiivi, võtavad vastutuse ja hoolitsevad, et neid ümbritsev keskkond oleks mõnus. Linn on oma kodu ja ideedega ei kardeta minna volikokku, kus üldjuhul kodanike algatustega kaasa tullakse.

„Tule õue!“ liikumine sündis suuresti vanalinlaste initsiatiivist. Vanalinna säilimise taga on nende tarkus pidada vana suureks väärtuseks. „Meie koduruum ei ole iseenesest mõistetav, me kas hävitame seda või loome juurde. Oluline on, et suudaksime luua juurde nii palju, et meie järeltulijatel oleks kultuurilist mahlasust. Nende inimeste lood, kelle lapsepõlv möödus vanalinnas, on väga inspireerivad ning mul on enda laste pealt hea näha, et ajalooline keskkond ja lood mõjutavad ka neid. Nemad peavad enda koduks ka lossimägesid, kiikesid ja Kassisaba tänavat, rääkimata ilmselt isegi mulle teadmata salasoppidest. Nende kodu mõiste on laiem, mitte kitsas. Seepärast ongi vaja tegutseda selle nimel, et kogu linnaruum oleks kodu,“ toonitab Valner.

„Tule õue!“ festivali ülesanne ongi olnud tugevdada kogukonnaliikumist, tuua kokku naabrid kõrvalmajast, tänavalt ja linnaosast. Parim näide sellest on sügisel Viljandi aastapäeva tähistamise aegu toimuv pika laua pidu, kuhu on kutsutud kõik linlased. See toimub eri tänavatel juba üheksandat aastat järjest. Valner ütleb, et praeguseks on „Tule õue!“ kujunenud õhinapõhiseks kogukonnaliikumiseks, mille üks põhisündmusi on kohvikuöö, kus kohtuvad kohapärimus ja toit. Eelmisel aastal toimus see näiteks Kantrekülas, mis alles minu lapsepõlves, umbes 20 aastat tagasi, kandis ohtliku paiga kuvandit, umbes nagu Kopli piirkond Tallinnas. Selle suve algul liigutakse Uueveski linna­ossa.

Kassisaba tänav on hea näide sellest, kuidas lihtsate vahendite ning linlaste entusiasmist sünnib linnaruumi rikastav väike armas tänav. Linnavalitsus tuli poolele teele vastu ning on aidanud algatatud projekte elus hoida. Kassisaba tänav võiks olla eeskujuks teistele linnadele, et nood leiaksid üles oma ajaloolised tänavad, mis praegu on ehk rohtu kasvanud ja unustatud. Huvitav on näha, kuidas osa kohti jääb alles ka siis, kui nende eest hoolt ei kantagi. Kassisaba tänava leidsid linlased isegi porise ja nõgestega palistatuna üles. Seda fenomeni kirjeldab hästi ingliskeelne väljend desire path ehk soovrada, mis tähistab rohealal sissetallatud, aga hooldamata rada, mis viitab linnaplaneerimise vajakajäämisele, sellele, et inimeste liikumisvajadusi pole arvestatud. Kassisaba tänava näide tõestab, et linnaruumi heaks on sellised väikesed tähelepanekud ja tagant tõukamine hädavajalikud.

---

Kommentaar

Viljandi vanalinna salarada

Viljandi linna ajaloolises südames asuvat tänavajuppi, mis ühendab praegust Oru tänavat Pika tänavaga, teatakse Kassisaba tänavana. Ametlikult ei ole see rada kunagi sellenimeline olnud, kuid Kassisaba tänava nime kandis 1922. aastani hoopis praegune Oru tänav. Juba XIX sajandi lõpus oli tollase Kassisaba ja Juudi tänava (sellist nime kandis tollal Pika tänava alumine ots) ühendamiseks plaanis rajada nn Kassisaba ots, sest nii nagu praegu, oli see juba toona mugavaks käiguteeks.

See ajalooline tänavajupp, mis oli aja jooksul muutunud pigem kitsaks jalgrajaks, ei ole viljandlaste seas kunagi unustusehõlma vajunud. Lopsaka looduse rüpes olev rada on alati olnud kasutatav kui käigutee, jalakäijatele mõeldud rada, mis on Viljandi linnaruumi osa. Kohalikud inimesed olid need, tänu kelle initsiatiivile hakati mõned aastad tagasi tänavajuppi uuele elule äratama. Ette võeti põhjalikud hooldustööd, linna valgustuse eest hoolitsev Viljandi Veevärk paigaldas rajale vanalinliku valgustuse, Viljandi Linnahooldus kattis tee värske multšikihiga. Ette võetud tööde puhul väärib tähelepanu, et neid tehes suhtuti austavalt ajaloolisse keskkonda ja säilitati koha iseloom. Tänu taktitundelisele tööle sai Kassisaba tänav uue elu oma ajaloolist olemust kaotamata.

Kassisaba tänav on väike jalakäijasõbralik tee, mis asub Viljandi ajaloolises südames ja muinsuskaitsealal ning lisab Viljandile iseloomu ja omapära. Muinsuskaitsealad on väärtuslikud tänu seal säilinud terviklikule keskkonnale, mille väärtus on nii ajaloolised ehitised, detailid ja mahud kui ka tänavavõrk. Kassisaba tänava korrastamine on hea näide ajaloolise linnaruumi arendamisest ja samal ajal väärtusliku hoidmisest.

KÄTLYN METSMAA,

muinsuskaitseameti kommuni­katsiooni­juht ja muinsuskaitseameti aastaauhindade konkursi korraldaja

Intervjuu Viljandi Linnahoolduse juhataja Koidu llissoniga