Kas ja kuidas tehisaru mõjutab arhitektuuri ja füüsilist ruumi?

Tehisintellekt on tulnud, et jääda. Kuidas see mõjutab ruumiloomet ja arhitekti tööd? Teemat kommenteerivad arhitektid Mari Hunt ja Siim Tuksam.

Mari Hunt, b210 arhitekt

Tehisaruga sobitasin tutvust selleks, et aru saada, mis võimalusi see arhitektile üldse annab. Mind huvitavad võimalused, mida tehisintellekt arhitektile pakub ja kuidas arhitekti elukutset mõjutab. Esimene kokkupuude uue visualiseerimistarkvaraga oli hoopis tellija kaudu.

Sügisel tuli minu juurde klient kindla ettekujutuse ja visuaaliga, mille oli kokku pannud just seesama tehisaju. Ta oli oma äriideed kirjeldanud Midjourney keskkonnas ja saanud soovitud ruumi kujutise, mida kasutas investorite leidmiseks. Ta oli oma ideed nii hästi kirjeldanud, et tuletatud pilt andis soovitu väga ilusti edasi. Pidin tõdema, et toonases arenguetapis piisas täiesti Midjourney interpretatsioonist. Ta oli kokku hoidnud palju aega ja raha ning sai oma ideed katsetada. Tema äriidee oli välja joonistunud ja valmis võimalikele investoritele tutvustamiseks. Töö järgmises etapis oli tal siiski veel arhitekti vaja. Üks asi on idee sõnastamine ja pildilise vaste saamine, teine aga selle keskkonna projekteerimine ja ehitamine.

Sealt edasi olen tehisaju võimalusi visuaalide loomisel kasutanud, järele proovinud, kuidas see näiteks mini­maju ette kujutab ja pildiks kokku paneb. Praegu kasutan tehisintellekti era­majade projekteerimisel, kui on kiiresti vaja kliendile oma mõtet visualiseerida. Lasen kliendi soovi läbi iseenda professionaalse filtri ja kirjeldan seda siis tehisajule. Näiteks maamaja looduskaunis kohas, mille ümber on palju puid, tellistest fassaad, suured aknad, klaaspaviljon jne. Pakutu põhjal olen enamasti aru saanud, et midagi sellist ma disainida ei soovi. Seega olen saanud soovitule vastupidise tulemuse – kirjeldusele vastava visandi, kuid kuna tehisaju loob pilte sellest, mida ta on varem näinud ja paneb kokku kõik seni tehtu, siis üllatusi sealt ei tule.

Loomulikult viib see mõttele, kas ja milleks üldse on vaja arhitekti. Praegu on olemas palju programme kitsas töölõigus abistamiseks. Näiteks seesama Midjourney, mis aitab peamiselt visualiseerimisega, aga on ka tekstipõhised tööriistad ja spetsiaalsed linnaplaneerimise tarkvarad. Väikese arhitektuuribüroo juhina saan neist kasu lõigata inimressursi optimeerimisel. Meie büroos töötavad põhiliselt arhitektid ja selle asemel, et edaspidi mingid tööjupid sisse osta, saame arvatavasti seda tööd teha tehisaru abiga, nt punktipilvede digitaliseerimine, tabelite korrastamine, valgusanalüüsi koostamine jne. See annab võimaluse väikesel bürool suurema mahuga projekte töösse võtta. Tehisaru saab aidata ka äriliste eesmärkide sõnastamisel: Chat GPT on abiks tekstiloomes ja tõlkimisel, aga tehisaruga saaks ka paika panna ettevõtte arengusuunad ja luua strateegiaid, teha ajurünnakuid, sõnastada eesmärke.

Tehisaju arendamise juures on loomulikult ohte ja mõtlema paneb ka Elon Muski üleskutse pidur peale tõmmata. Ma olen veel äraootaval seisukohal, aga eelistan pessimistlike meeleoludega mitte kaasa minna. Arhitekti ülesanded on palju suuremad ja laiapõhjalisemad kui seletuskirja kirjutamine, visualiseerimine või tabeli täitmine. Arhitektuur koosneb nii paljudest komponentidest, millest üks on inimestega suhtlemine. Usun, et minu töö ruumiloojana puudutab alati ka inimesi ja suhtlemist. Lõpuks on ruumi loomine energiavahetus, mida annab meile ainult teistega ideede põrgatamine, kehaline tajumine, suhtlemine ja see on palju tähtsam kui konkreetne tööjupp. Tehisaju on ruumi loomisel hea abimees, aga arhitekt ei kao arhitektuuri juurest kuskile.

Siim Tuksam, PARTi arhitekt ja kunsti­akadeemia arhitektuuri­teaduskonna teadur

Masinõppealgoritme ja tehnoloogiaid, millele tehisintellekt tugineb, on juba kaua kasutatud. Praegu on neist saanud laiatarbekaup. Arvutite võimsus on kasvanud ja see, mida muidu tehti kitsas spetsialistide ringis, on nüüd jõudnud üldkasutusse.

Ühiskondliku kõlapinna saanud tehisintellekt on praegu veel algeline, arhitektuuris midagi kasutatavat peale inspiratsiooni ammutamise sellega veel teha ei saa. Muret tekitavad hoopis suured ettevõtted. Me ei tea neist ja nende tegevusest mitte midagi. Näiteks suured BIMi tarkvara omajad sunnivad programmi kasutajat andmeid ja mudeleid nende pilves hoidma. Sellega antakse ettevõttele juurdepääs tohutule andmehulgale ja me ei tea, mida nad nende andmetega teevad ja milliseid masinaid õpetavad.

Ülikoolid töötavad järjest välja juhtnööre, kuidas tohib tekstirobotit kasutada õppe- ja teadustöös. Manitsetakse, et masinat ei tohi kunagi lõpuni usaldada. Kõiki fakte tuleb kontrollida, sest need võivad olla suvaliselt kokku pandud. Kui mõtleme nüüd ehitussektorile, siis seal lähevad faktivead kalliks maksma. Praegu pole põhjust karta, et oma keskkonna või maja loomine usaldataks täielikult tehisintellektile, mis ei anna mingit garantiid.

Arhitektuuris on näha kaht selget suunda. Tehnoloogiline pool on välja töötanud spetsiifilised tööriistad mingi tööprotsessi kitsa osa lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Näiteks varem oleme pidanud suuri pilte suure resolutsiooniga renderdama. Nüüd saame seda teha väiksema resolutsiooniga, võtab kõvasti vähem aega ja tehisintellekt töötleb need kiiresti ja hõlpsalt tihedamaks ja suuremaks.

Teine, arhitektile huvitavam, on loominguline pool. Visandeid teha ja ideid sünteesida on tehisintellekti abiga ootamatult lihtsam. Sel puhul määrab sisend, kui loominguliselt me küsime, kui ootamatu sisendi anda oskame.

Juba praegu ehitatakse väga palju nii, et enamasti tagaplaanile jäetud arhitekti osa on väga väike. Meil on omajagu projekte, näiteks laiendamine ja ümberehitamine, kus arhitekti ei ole üldse vaja või on teda vaja ainult allkirjastamiseks. Hea kvaliteetse ruumi loomine ja usaldusväärsed tegijad ei kao kuskile. Masin ei saa inimest loomingus ja uue kvaliteedi loomisel asendada. See osa ehitamisest, mida nimetame arhitektuuriks, see, mis loob uue väärtuse ja hea ruumi, ei kao kuskile ja nii ei kao ka arhitekt kuskile.

Peaksime mõtlema hoopis ettevaatavalt: robotite abiga jõuab ehk kvaliteetsem arhitektuur palju enamateni kui praegu. Ehk on tehisaju just see tööriist, mis viib kvaliteetsema ruumiloome nende projektideni, mis praegu arhitekti kriitilist pilku ei näe.

Füüsilise ruumi kohta käivad otsused on tihti poliitilised. Ehituses kehtivad teatud põhimõtted, omajagu oleneb materjalidest ja tehnoloogiast. Need ei muutu. Pole põhjust karta, et tehisaju toob meile suuri üllatusi. Tehisintellekt ei anna meile midagi uut, ta kopeerib ja peegeldab seda, mis on olemas. Võib ju anda ülesandeks, et ta teeks maja, kuid saadakse väga igav maja, sest meil on palju halba arhitektuuri, mida tehisaju kokku sünteesib. Kui sellele öelda, et ta teeks maja, mis näeb välja nagu Piet Mondriani maal, siis võib pisut huvitavama tulemuse saada. Lõpuks taandub tulemus loovusele, küsija küsimis- ja detailide kokkupanemise oskusele. Ruum on ju ka kehaline kogemus ja tehis­ajul see puudub.