Disainerite tunnustamine ja disain heaolu teenistuses

Praegune kriis on eredalt välja toonud teadusuuringute vajalikkuse, hea disaini osatähtsuse ning puudused teadus- ja disainivaldkonna koostöös.

ILONA GURJANOVA

COVID-19 tingitud kriisi tõttu muutub maailm kiiresti. Paljud töökohad muutuvad täielikult ning meie lapsed hakkavad töötama erialadel, millest meil aimugi pole. Praegu pole selge, kui kiiresti võivad taastuda üleilmne majandus ja tööstus ning kuidas muudab tehnoloogia edaspidi tööhõivet ja karjäärivõimalusi. Oleme saanud looduselt selge signaali: masstootmine ja ületootmine on out, väikse tiraažiga, ready to produce personaliseeritud jätkusuutlikud tooted in.

Fakt on see, et Eesti majandusedu sõltub paljuski ekspordist ja innovatsioonist. Uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused sünnivad koostöös disaineritega. Kriis tõi eredalt välja teadusuuringute vajalikkuse, hea disaini osatähtsuse ning teadus- ja disainivaldkonna koostöö nõrkuse. Võtkem või lõputu poleemika kasutuskõlbmatute maskide või eba­mugava ja ebafunktsionaalse meditsiini­varustuse ümber. Digidisaini ja teenusdisaini valdkonnas on olukord parem. COVID-19 tõkestamise rohke osavõtuga rahvusvahelisel häkatonil arendati välja viis uut toodet/teenust ning kunsti­akadeemia reageeris kriisiolukorras kiiresti visiiride disainimisega.

Kuni selgub, millised ekspordikanalid Eestile taas avanevad, tuleks tegeleda sisekaemusega ning pühenduda siinse elukeskkonna parandamisele.

Selle pika sissejuhatusega püüan veenda lugejat, et disain on probleemide ja kriiside lahendamisel oluline komponent. Heaolu saavutamisel on võtme­küsimus valdkondade üksmeelne koostöö ja kasutajakeskne lähenemine. Edukate toodete ja tulevikku suunatud lahenduste arendamise ideaalmeeskonda peaksid kuuluma disainerid, insenerid, teadlased, antropoloogid, finantsistid ja tootjad.

Stiliseerimisest välja kasvanud disain on muutunud valdkonnaks, mille ülesanne on lahendada keerulisi tehnoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme ning pakkuda kasutuskõlblikke tooteid ja silma­ilu. Suurettevõtted kaasavad disainereid üha keerukamate ülesannete lahendamiseks, alates isesõitvatest autodest kuni inimorganismini. Tootjate ja disainerite koostöönäiteid võiks olla Eestis palju rohkem. Kas disainiinfot on liiga vähe või pole disainerite vastu usaldust? Disainimaailma Oscareid ehk Red Doti auhindu potsatab Eestisse aina rohkem. Viimase teenis välja Margot Vaaderpass plastpudelijäätmeist valmistatud riidepuudega Woh.

Väikese turu ja kahaneva tööstuse tingimustes on Eesti disainerite üks võimalus erialase tööga jätkata omaenda brändi ja tootekollektsiooni loomine ja selle tootmine. Selliseid disainereid kutsutakse tootvateks disaineriteks (designer maker). Kultuuriministeeriumile kriisi abipaketi tarbeks läbi viidud omaalgatuslik küsitlus andis üllatava info selle kohta, kui palju on Eestis tegelikult disainerite väikefirmasid ja kui suur roll on loomemajandusel väikeettevõtluse kogukäibes.

Tootedisainiauhind Bruno

Viisteist aastat tagasi pani disainerite liit aluse tootedisainiauhinna Bruno konkursile, mille eesmärk on tunnustada disainereid ja nende tööd, tutvustada avalikkusele uuenduslikke tooteid ja kutsuda tarbima kodumaist disaini. Samuti taheti sellega ergutada ettevõtjaid kaasama tootearendusse rohkem professionaalseid disainereid. Konkurssi korraldatakse üle aasta, et saak oleks suurem. Tootearendus on pikk protsess, nii et igal aastal ei pruugi uute toodete hulk suur olla. Oma nime on konkurss saanud kunstiinstituudis 1966. aastal disainikateedri rajanud uuendusmeelse professori Bruno Tombergi järgi. Tema juhendamisel on valminud ka trofee: Anneliis Aunapuu disainitud kera, mille sisse on peidetud silinder ja koonus.

Bruno Elukeskkonna toote disaini kategooria žürii äramärgitud töö 2008 – Tiide linnamööbliseeria, Pent Talvet.

Pressifoto

Kateeder andis 1979. aastast peale paaril korral välja ka ERKI disainiauhindu. Erinevalt teistest erialadest pole kultuurkapital seni disaini aastaauhindu välja andnud, küll aga toetab jõudumööda auhinnafondiga.

Tootedisaini konkursi žürii on algusaastastest siiamaani olnud rahvus­vaheline. On ju enamik tooteid valminud ekspordi eesmärgil ja kes siis veel oskab paremini nende turuväärtust hinnata, kui mitte väliseksperdid. Kohalike ja välisspetsialistide arvamus on suuresti lahknenud, kuid võidutööd on siiski valitud konsensuslikult. Žürii hindamiskriteeriumid on järgmised: idee, teostuse või materjali uuendus­likkus, keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus materjalikasutuses, igapäevaelu mõjutav funktsionaalsus, kasutaja­sõbralikkus, sh interaktsioonidisain, kaasav disain ja universaaldisain, ergonoomika, konstruktiivne ja tehniline lahendus, esteetika ning toote müügipotentsiaal.

Eesti disaini on hindamas käinud rahvusvaheliselt tuntud disainispetsialistid Harri Koskinen, Harri Korhonen, Michael Thomson, Tapio Anttila, Cameron Sinclair, Luca Berta, Pauliina Aarikka, Timothy Jensen jt. Eredalt on meelde jäänud viimase 2010. aastal öeldu: „Eestlased on vist ainukesed, kes Eesti disaini ei usu“.

Žürii töös osalenud Faber Castelli disainijuht Henning Horn märkis: „Mulle avaldavad muljet mitmesugused igapäevatooted, mida konkursil näen. Tulevikus sooviksin näha keskendumist rohkem kontseptuaalsetele ideedele või intellektuaalsema taustaga toodetele.“ Balteco disainijuht Aivar Habakukk on suhtunud kriitiliselt sellesse, kuidas oma töid esitletakse. Kaotajaks jäävad need, kes ei suuda oma ideid selgelt esile tuua. Nüüd on selguse huvides palutud esitada toote kohta ka lühivideo. Pedro Gomes Portugalist: „Järgmisel aastal tahaksin konkursil näha rohkem elu muutvaid tooteid.“ Kiidetud on vildi kasutamist tootearenduses ning soovitud rohkem näha lastele mõeldud tooteid. Globaalsete kriisiolukordade lahendamisele pühendunud arhitekt Cameron Sinclair (Worldchanging Ventures, USA) soovitab keskenduda inimeste vajadustele. Mitsubishi disainerit Björn Koopi on üllatanud puhas esteetika, praktilisus ja jätkusuutlik materjali­valik. Tema soovitab rõhutada ennekõike rohelist jalajälge, sest see teeb toodete turustamise kogu maailmas lihtsamaks.

Erialaliit on ärgitanud disainereid julgelt konkursil osalema, sest isegi kui võit jääb tulemata, saab igaüks, sealhulgas loodetavasti ka potentsiaalsed kliendid ja koostööpartnerid, meedia vahendusel ning nominentide tööde näitusel Eesti uuema disainiga tutvuda. 2016. aastal Buno tootedisainiauhinna pälvinud Johanna Tammsalu ei mõelnud enda sõnul igapäevast tööd tehes võimalikele auhindadele. „Seda enam oli tunnustus tore üllatus. Kindlasti tõi võit ja meediakajastus senisest rohkem tähelepanu ning uusi põnevaid töid, koos sellega aga ka suurema vastutuse,“ on tunnistanud Tammsalu.

Alates 2012. aastast antakse Eesti disainiauhindu, sealhulgas tootedisainiauhinda Bruno, välja ühiselt Eesti Disaini­keskuse, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Eesti disainiauhindadega seonduva korraldab Eesti Disainikeskus: tuleb Bruno nominentide näitus ja gala festivalil „Disainiöö“ (14.–20. IX 2020) ning seejärel disainiauhindade näitus Viru keskuses.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht