Loe reedel Sirpi!

Sel reedel Sirbis pärandist: praegust ühiskonda iseloomustab teaduse, tehnoloogia ja sotsiaalsete süsteemide ülikiire arengu kõrval püüdlus teadlikult säilitada võimalikult palju oma minevikust ja meie kaasajast tulevastele põlvedele. Kuid pärand ei ole kaugeltki fikseeritud, objektiivselt määratletud fenomen, mida kajastavad kaitstavate objektide nimekirjad.

KURMO KONSA: Muinsuskaitse ja pärandihaldus
Muinsuskaitsega seotud teemad ei jäta inimesi ükskõikseteks, eriti neid, kellele kuuluvad kaitsealused objektid või kelle kinnisavara asub kaitsevööndis, muinsuskaitse või miljööväärtuslikul alal. Ühelt poolt näeme rahulolematust kaitsepiirangutega ja teiselt poolt nende puudumisega. Miks siis nii? Ja kas see kõik on vältimatu? Põrkuvad omanike huvid ja avalik huvi, lähevad segi institutsioonid ja eesmärgid.
Proovime neid teemasid vaadelda natuke laiemalt kui vaid ühe seaduse ja selle alusel töötava ametkonna vaatevinklist. Võib-olla ilmnevad nii selgemalt mõned ideed, millede alusel oleks võimalik paremini korraldada meie ühiskonna toimimist.

INDREK SCHWEDE: Maarjamaa Rist annaks boikotile mõtte
Sportlaste boikotid on harva vabatahtlikud ning sellistena pealesurutud ja ebasiirad. Väheseid vabatahtlikke boikotte, mis meelde tuleb, on seotud eesti päritolu Islandi jalgpalluri Johannes Edvaldssoniga, kes keeldus osalemist 1975. aastal olümpiamängude valikmängus Nõukogude Liidu vastu Moskvas.
„NSV Liidus mängimise kohta ütlesin Islandi Jalgpalliliidus, et nii kaua kui Eesti on okupeeritud, mina Venemaal mängima ei hakka ja ei sõitnudki kaasa,” rääkis ta Päevalehele (28. VII 1993). Tema käremeelsus polnud üllatuseks: Edvaldssoni isa Evald Mikson oli sõjaeelse Eesti koondise väravavaht ja poliitilise politsei töötaja, keda venelased Islandilt tagajärjetult välja nõudsid. Seevastu Johannese vend Atli Moskvat ei boikoteerinud ja käis venelastele meelehärmi valmistamas 1989. aasta MM-valikmängus, kus väikeriik tegi punaimpeeriumiga 1 : 1 viigi.
Boikottidel on reeglina kaks suurt häda: need teesklevad põhimõtteid ja karistavad eelkõige sportlasi

JAAN TAMM: Kas pärandiaasta jätkub?
Kuidas on asutud rakendama dokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” 33. punkti, eriti selle viimast ehk 6. alapunkti, mis kõlab järgmiselt: „Muinsuskaitse eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on vajalik suurendada sidusust erinevate valdkondade (sh muuseumide, keskkonnakaitse, ruumiline planeerimine) ja asjaomaste ministeeriumide ning asutuste vahel. Samuti on ametkondade tegevuse kavandamisel vajalik tõsta valdkonna uurimis- ja nõustamisvõimekust, see võimaldab edendada teaduspõhist muinsuskaitset ning muuta avalikud teenused valdkonnas professionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks”?

LEONHARD LAPIN: Avalik ruum uues paradigmas
Viimase kahekümne aasta jooksul on inimeste maailm muutunud oluliselt ja kui seda vaadata „Tehnobia” teooria aspektist, siis looduse uus arenguetapp, milleks on inimeste loodud masinate maailm, üldistatult tehnoloogia, on asunud endale juba palju tähtsamat positsiooni haarama, kui seda tegi auruvedur või kosmosesüstik. Palju olulisemaks on muutunud arvutite kujundatav virtuaalne maailm, mis üha enam lahutab inimest inimesest, põrmustab rahvused ja riigid, muudab naeruväärseks koalitsioonid. Ta surub oma aktiivsete struktuuridega nurka kõikvõimalikud juhid, olgu ühendus või riik kui tahes suur, ja nivelleerib miljonid ametnikud, kes muutuvad masinate dikteeritud protsesside mängukanniks.

IVO LAMBING: Kunst mõisas või mõisakunst?
Mai lõpus peeti Raikküla mõisas Eesti esimene mõisakunsti konverents. Eesmärk oli tuua kokku mõisa- ja kunstirahvas, et koos mõelda selle peale, milline võiks olla meie mõisates praegune, aga ka tulevane kunst. Kas on vaja täiesti uut kunstiparadigmat või piisab olemasoleva muutmisest ja kohandamisest ajaloolistele hoonetele ja parkidele sobivaks? Millised on kunsti ja kunstnike võimalused mõisates? Missugune on nende osa kunsti ja kultuuri arengus laiemalt? Nende Nende ja paljude muude küsimuste tõstatamine oli selle Raikküla kokkusaamise eesmärk.

KAAREL PIIRIMÄE: Esimese maailmasõja mõju sõjalisele mõtlemisele
Esimene maailmasõda märgib Euroopa sõjalise mõtte kängumist, mis saavutas oma kulminatsiooni Teise maailmasõja arututes pealetungides. Esimese maailmasõja mõjud sõjalisele mõtlemisele olid põhjapanevad, kuid avaldusid eelkõige taktikalistes ja tehnilistes, vähem operatsioonilistes lahendustes, suutmata ära hoida mõttetut verevalamist veelgi suuremates mõõtmetes kaks aastakümmet hiljem.

SILVER MEIKAR: Põgenemine Luganskist
Malaisia reisilennuki tulistasid separatistid alla kogemata, s.t neil puudus eesmärk tsiviilisikute tapmiseks. Terroristide nimetuse on nad välja teeninud hoopis muudel põhjustel, vähemalt paljude Ida-Ukraina elanike arvates. „Nad rüüstavad poode ja pangakontoreid, ärandavad autosid, arreteerivad linnaelanikke või seavad nende elu sihilikult ohtu,” laob 50ndates aastates Larissa ühe hingetõmbega näiteid ritta ja jätkab: „Nad panevad inimesi kannatama, näiteks on nad üle võtnud ka haiglad, kus nüüd ravitakse nende sõdureid.”

ANNA-MARIA PENU: Majanduskriis, armastus ja monogaamia
„Love or nothing”, seisab Ateena kesklinna väsinud maja hallil seinal. „Armastus või mitte midagi”, loed seinalt ega saa muud moodi kui küsida – küsida endalt, kõrvalolijalt, tervelt maailmalt: kas armastus, suhted, kas vähemalt seks suudab nii raskel ajal nagu majanduslangus pakkuda varjupaika, lohutust, kindlustunnet?
Tahaksin vastata jaatavalt – me kõik tahaksime vastata jaatavalt –, sest romantilise armastuse võlu pimestab meid, muutes poliitilise ja majandusliku dimensiooni peaaegu nähtamatuks. Tunnetest rääkides, südameasjadega tegeldes raha, võimusuhted ja majanduslik olukord justkui ei loe. Vähemalt arvame, et ei tohiks lugeda. Ent ometi nad teevad seda. Hoolimata sellest, kas me teadvustame seda endale või mitte, leiab majanduskriis meid igalt poolt üles. Ükskõik kuhu me ka peitu ei poe.

ARVUSTAMISEL
Alan Palmeri „Läänemere maade ja rahvaste ajalugu”
„Imeneo” Pärnus ja „Norma” Kuressaares
Udmurdi eepos „Kõldõsini aeg” ja „Seto kirävara” sarja uued raamatud
Artur Adsoni „Varjuliste puie all”
Urmas Lennuki „Vargamäe unistaja“
Näitused „Põhjala lummuses. Eesti kunstnikud Põhjamaades” ja „Nikolai Triik. Modernismiaja klassikud”