Balti riikide esimene ühisekspositsioon Veneetsia arhitektuuribiennaalil

Reedel, 27. mail avatakse 15. rahvusvahelisel Veneetsia arhitektuuribiennaalil Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitus “Balti paviljon”. Esmakordne ühine ekspositsioon toob rahvusvahelise publiku ette kümnete Eestist, Lätist ja Leedust pärit arhitektide, linnaplaneerijate, fotograafide, geograafide, geoloogide, majandusekspertide, kultuuriteoreetikute, ajaloolaste, filosoofide, antropoloogide, kunstnike, samuti muuseumide jpt organisatsioonide teadmised ja loomingu, mis pakuvad sissevaadet Balti regiooni muutustesse viimastel aastakümnetel.
Avalikustati ka näitusel osalejad – üle 100 tööd Baltikumist ja kaugemalt täidavad mitmeks kuuks 1600-ruutmeetrise hiiglasliku näitusepinna Palasport Arsenale spordihoones. Eesti osa Baltikumi ühises loos aitavad Veneetsias avada 3+1 Arhitektid koos Raul Kalvoga, arhitektuuribüroo Pluss, KTA Arhitektid ja b210 Arhitektid, ERMi hoone autorid Dan Dorell, Lina Gothmeh ja Tsuyoshi Tane, samuti Maarja Kask, Ralf Lõoke, Neeme Külm koos Anu Vahtraga. Mahukast ekspositsioonist leiab Leonhard Lapini ja Tõnis Vindi linna käsitlevad teosed, Eesti ruumi erinevaid tahke avavad Paco Ulmani, Ivar Veermäe ja Paul Kuimeti, Laura Linsi ja Roland Reemaa jpt tööd.
Balti paviljoni saadab kataloog “Balti Atlas”, mis sisaldab enam kui 30 autori lühiesseesid Baltikumi piirkonna ehitatud keskkonna teemal. Tekstid uurivad laia haardega teemaderingi küsimusest “mis on võimalik?” kuni küsimuseni “mida on võimalik ette kujutada?” – tegu on meie ehitatud tuleviku teemaliste teoreetiliste ja spekulatiivsete peegeldustega. Eestist saavad “Balti Atlases” sõna arhitekt Indrek Allmann, arhitektuurikriitik ja kuraator Carl-Dag Lige, arhitektid Laura Linsi ja Kaja Pae, ajaloolane Aro Velmet jt.
Näitus tegeleb kolme riigi ehitatud keskkonda mõjutavate oluliste regioonidevaheliste taristuühendustega nagu näiteks Rail Balticu raudteeprojekt, ühine ligipääs Läänemere veeteedele, energiavõrgustikud, mis on seotud elamupiirkondadega. Baltikumi linna- ja maapiirkondade maastike muutumist vaadeldakse näitusel läbi Euroopa geopoliitika hetkeseisu prisma. Et mõista ja avada rahvusvahelisele publikule paremini selliste projektide nagu Ignalina tuumajaam, Aidu põlevkivipüramiidid ja veeldatud maagaasi hoidla-laeva FSRU Independence või ka mitmete kultuuritaristu projektide ning isegi erimajandustsoonide tähtsust, uuritakse Eesti fosforiidilademeid, Läti ja Leedu geoloogilist struktuuri ja pinnaseproove.

Balti Paviljon – The Baltic Pavilion
Kuraatorid: Kārlis Bērziņš, Jurga Daubaraitė, Petras Išora, Ona Lozuraitytė, Niklāvs Paegle, Dagnija Smilga, Johan Tali, Laila Zariņa, Jonas Žukauskas
Balti Paviljoni komissarid: Raul Järg (Eesti Arhitektuurikeskus, Tallinn), Jānis Dripe (Läti kultuuriministeerium), Ona Lozuraitytė and Jonas Žukauskas (Architecture Fund, Vilnius)
Produtsendid: Architecture Fund, Eesti Arhitektuurikeskus, projektijuht Karin Kahre

Toetajad ja partnerid: Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Leedu Kultuurinõukogu, Leedu Kultuuri Instituut, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti saatkond Roomas, Leedu saatkond Roomas, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Kaasaegse Kunsti Keskus Leedus.
Sponsorid: airBaltic, Brick by Brick beer, DSV, ERGO Kindlustus, Ergolain, Estonian Spirit, iDeal, Komunikāciju Aģentūra / Edelman Affiliate, MIT School of Architecture and Planning, Shipitwise, Studija, Valmiermuižas alus, Vesela, Warp