Müürilehe jaanuarinumbris

Lissabonis Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi korraldav Kaisa Masso juhatab Müürilehe jaanuarinumbri sisse arvamuslooga, milles kirjeldab lääneeurooplaste igatsust metsiku looduse ja loomulikemate eluviiside järele. Kõik see ruum, vaikus ja loodus on Eestis juba olemas – tuleb ainult õppida seda väärtustama ja oma senine tehnoloogiline areng panna selle ja terviklike inimsuhete toimimise nimel tööle.
Põhjaliku ülevaate kodanikuaktivismist Pariisi kliimakonverentsilt teevad värskes lehenumbris Müürilehe ajakirjanik Piret Karro ja fotograaf Renee Altrov. Tartu Ülikooli Rahvusvaheliste Suhete Ringi liikmed pseudonüümi Emajõe Saadik taga seletavad aga lahti, miks isegi Hiina on astumas samme keskkonnasõbralikuma poliitika suunas. Helga Kalm, kes on nooremteadur Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses, kirjutab kliimapagulastest, nende vastuvõtlikusest poliitilistele võimumängudele ning sellest, kuida neid kaitstes võib olla võimalik ennetada ka suuremaid konflikte.
Seekordses Kosmopoliidi rubriigis kirjutab USAs elav Heleene Tambet sealsest toiduainetööstusest ja populaarsust koguvatest talunike turgudest, samas kui Helen Tammemäe võtab luubi alla liha-, piima- ja munatööstuse ning selle kahjuliku mõju nii kohalikule kultuuriruumile kui majanduskeskkonnale.
Silvia Urgas leiab, et lõpuks ometi on lahe olla vaene idaeurooplane ja arvab, et kodumaine normcore paneb uskuma jätkusuutliku maailmakorralduse võimalikkusesse. Terje Toomistu korraldab seevastu leheveergudel rattarevolutsiooni ja kutsub üles ka Eestis Taani ja Hollandi eeskujul aastaringselt väntama.
Arhitektuurikülgede uues rubriigis Puitait kirjutab Sille Pihlak Eesti puitarhitektuuri arenguvõimalustest, keskkonnasõbralikest elukeskkondadest ja sellest, kuidas kohalikule materjalile on läbi arhitektuuri võimalik anda lisaväärtus ning seeläbi majandada kohalikku metsa ökonoomsemalt. Kohaliku metsa ebamõistlikust majandamisest kirjutab ka Linda-Mari Väli, kes kirjutab pikemalt lendorava väljasuremisohust Eesti metsades, kui valitsus hakka kuulama looduskaitsjate ega riigikontrolli soovitusi.
Muusikakülgedel usutleb Mariliis Mõttus Puuluupi, kelle muusikas segunevad omavahel pärimuslugudest laenatud motiivid, sajanditevanune rahvapill hiiu kannel ning nüüdisaegne juhtmedžungel looper’i kehastuses. Kirjanduskülgedelt leiab aga intervjuu Jim Ashileviga ja tuleb juttu tema teosest „Kehade mets”.
Ajaloolane Riho Paramonov aitab heita pilku ajalukku ning aitab mõista, et eestlaseks olemine on ülemütologiseeritud ning eesti kultuur ei ole sugugi nii väeti, nagu seda puhuti näidata püütakse. See ei vaja püsimajäämiseks ja tugev olemiseks mitteratsionaalset hirmu ega müüte, vaid teadlikkust, kainust ja kaalutletust.
Värskemaid artikleid loe Müürilehe veebiväljaandest muurileht.ee.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht