Ilmus uus heliplaat Jaan Räätsa klaverimuusikast

PRIIT KUUSK

Neil päevil tuli müügile uus heliplaat Jaan Räätsa klaveriteostega, mille kava on valinud ja sisse mänginud nimekas hollandi pianist Jeroen Riemsdijk.

Jaan Räätsa klaverilooming on arvukas ja sealt oleks tänapäeval veelgi valida. Ta on kirjutanud 10 klaverisonaati (1959 – 2000), 24 prelüüdi op. 33 (1968), 24 bagatelli op. 50 (1973), 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele op. 60 (ansambliga Leegajus, 1977), 24 marginaali op. 65 (1980), 24 marginaali kahele klaverile op. 68 (1982), 24 palast koosneva tsükli „Reisivihikud“ op. 73 (1985), 24 eesti prelüüdi op. 80 (1989), 24 kerget klaveripala op. 85 (1991), Kontserdi kaheksale pianistile neljal klaveril op. 126 (2005) jmt.

Populaarne klaveriteos on ka „Toccata“ 1968. aastast, millest sai Tšaikovski konkursi kohustuslik pala 1970 Moskvas ja tõeline Eesti märk muusikamaailma jaoks, eriti tollastel meie jaoks kinnistel aegadel. Midagi taolist pole juhtunud enam ühelgi suurel konkursil väljaspool Eestit. Ja viimane Prelüüd op. 128 valmis Jaan Räätsal pianist Nicolas Horvathi tellimusel tema debüütkontserdiks New Yorkis Carnegie Halli Weill Recital Hallis 9. jaanuaril 2015. Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) kodulehelt on võimalus Räätsa paljude klaveriteoste muusikanäiteid kuulata.

Viimastel aegadel on Räätsa loomingut aktiivselt tutvustanud nii läänes kui idas Monaco-Prantsuse pianist Nicolas Horvath, kes tegeleb ka Räätsa kodulehega.

Hollandi tuntud ja väga tegus pianist Jeroen Riemsdijk on valinud Jaan Räätsa teostest oma uuele CDle 24 eesti prelüüdi op. 80 ja 24 prelüüdi op. 33. Plaadi on ta salvestanud sarjas SoundCloud ‘Master on Stage’ firmamärgi all. Oma saatesõnas märgib pianist, et on leidnud Räätsa muusikas omalaadset lähenemist klaveri loomingulisel interpreteerimisel. 24 eesti prelüüdi on varem plaadistanud ka Peep Lassmann, plaat ilmus 1996. aastal; 24 prelüüdi op. 33  pole seni plaadil olnud (küll on ERRi arhiivis), selle esiettekande tegid neli meie nimekat pianisti 1968. aasta kevadel Estonia kontserdisaalis – Bruno Lukk, Heljo Sepp, Mart Lille ja Matti Reimann.

Riemsdijk oli tuttav Räätsa loominguga juba enne 2005. aastat, mil ta tuli Allar Kaasiku kutsel esinema Eestisse, Oistrahhi festivalile Pärnus. Tolleks ajaks oli ta tundnud huvi ka Urmas Sisaski tsükli „Lõunataevas“ vastu. Plaadiks ettevalmistumine konkretiseerus 2011. aastal, mil ta külastas EMIKi ning ka heliloojat Jaan Räätsa ennast.

Jeroen Riemsdijk on Maastrichti konservatooriumi klaveriprofessor, kirglik mängija kammeransamblites, ta on olnud ooperipianist Nederlandse Reisopera ja trupi Opera Zuid juures. Ta repertuaar on väga lai, ta on toonud esiettekandele hulga uusteoseid, aga toonud välja ka teenimatult unustusse vajunud muusikat, näiteks Friedrich Kalkbrenneri 24 prelüüdi op. 88 1827. aastast, mis nüüd ka värskelt plaadil.

Ta on väga hinnatud ja populaarse pianismitehnika raamatu „The Golden Fingers Technique“ autor.

Jaan Räätsa tunnustatakse kui 1950-ndate aastate eesti muusika stiilipöörde üht  juhtfiguuri. Kui meil on vaja kuskil esindada Eesti muusikat, on alatihti kavva võetud Räätsa legendaarne, juba 54 aastat tagasi kirjutatud Kontsert kammerorkestrile op. 16. Loodud 1961. aastal (samal aastal sündis ka helilooja esimene poeg Aago), tegi Kontserdi esiettekande detsembris Eesti Raadio kammerorkester Neeme Järvi juhatusel. Teos jõudis Aram Hatšaturjani soovitusel Moskva Kammerorkestri ja dirigent Rudolf Baršai kätte, kes viis selle 1963. aastal maailma –  Pariisi, Londoni ja teiste metropolide järel ka New Yorki Carnegie Halli, kus kontserdi finaal tuli kordamisele…

Kolm aastat hiljem valiti Jaan Rääts Boris Kõrveri kõrvale juba Eesti Heliloojate Liidu (HL) aseesimeheks, HLi juhatuse esimees oli ta 1974-1993. Tol ajal toimusid veel HLi teisipäevased töökoosolekud, kus tutvustati pidevalt uusi teoseid. Jaan Rääts seisis tuliselt eesti kaasaegse muusika eest, pidevalt innustas heliloojaid uut muusikat looma. „Tooge ikka ja looge aina uusi teoseid, küllap siis leiab nende hulgast rohkem ka õnnestunud ja kestma jäävat loomingut,“ arvas ta. Eks me pidime koos ja ka tema HLi esimehena palju ida poolt tulnud rünnakuid tagasi tõrjuma, mida ideoloogilisel pinnal Eesti kui lääneliku liiduvabariigi aadressil leiti ja arvati ja otsustati.

Loomuliku jätkuna sellele oli Jaan Rääts Eesti muusika päevade algatajaid (1979). Ta oli ka Eesti TV muusikasaadete peatoimetaja ja ETV muusikaline juht, oli pikka aega Muusikaakadeemia kompositsiooniprofessor. Tema õpilaste hulgas on olnud Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner, Avi Nedzvetski, Tõnu Raadik, Kerri Kotta.