Seminar “Kodanikupositsioon töösuhtes” Tallinna Kunstihones

Anders Härm

22. jaanuaril algusega kell 12.00 toimub Kunstihoones kahe põhiettekandega seminar, mis kannab pealkirja "Kodanikupositsioon töö/suhtes". Seminari,mils toimub koostöös Ametiühingutega, lühidalt kokku võetud lähteplatvorm võiks olla järgmine: Valitsev neoliberaalne ideoloogia käsitleb ühiskonda eelkõige ettevõtjate ühiskonnana, see tähendab need kes ei ole rahul oma töö, palga, sotsiaalse toimetuleku vms peaksid "virisemise" asemel hakkama ettevõtjateks. Justkui iseensestmõistetevalt on ettevõtlikkus kui iseloomuomadus samastatud ettevõtlusega. Ühiskondliku värvispektri kitsendamine ning redutseerimine sellisele tasemele on aga ohtlik tendents, sest viib käsitluseni justkui ei oleks eneseteostus "mittekapitaliseeritud" eluvaldkondades - näiteks kunstnikuna või poemüüja, luksepa või ükskõik, millises muus eluvaldkonnas sama väärtuslik kui äris, nö iseenda peremehena. Seega peaksid ka palgatöölised leppima mitte proportsionaalselt vähema osaga hüvistest, vaid mastaapselt vähema osaga. Palgatöötaja staatus pole sellises ühiskonna mitte näiteks ärisoone puudumine, mis on lihstalt üks inimlik omadus, vaid oma olemuselt inimese vaba valik, sest kõik võivad hakata ettevõtjateks. Selle seminari raames võiksiki arutleda teatava kodanikupositsiooni üle, väga erinevate osapoolte vahel, mis võiks viia loovinimese kui palgatöötaja  positsiooni (taas)väärtustamiseni ühiskonnas.

Seminari kava
Reede 22.  jaanuar 2010
kell.11.30-12.00 kogunemine, avasõnad: Anders Härm
kell 12.00-12.45 põhiettekanne politoloog Oudekki Loone

“Renditud inimene: töökontseptsioon hiliskapitalismis”

Neoliberaalne majandussüsteem nihutas ettevõtte väärtuse mõõtmise tootmislikult aluselt finantsilisele alusele ning tõi kaasa töökonseptsiooni individualiseerumise ja ettevõtjakesksustumise ning  ametiühingute võimupositsiooni languse. Paljud seni ametiühinguid  toetanud poliitilised parteid orienteerusid poliitikates keskklassile, majandust ülalhoidvaks klassiks näis muutuvat finantsteenused. Võetakse kasutusele renditööjõud – ka riikides, kus see pool sajandit on olnud illegaalne, nagu Itaalia – , ajutisus tööjõuturul näib muutuvat normiks. Samas aga aina arvukamaks muutuv prekariaat, ajutine tööjõud, kaotab aina enam ligipääsu sotsiaalsetele garantiidele ning ilma poliitilise ja ametiühinguliku esindatuseta jääb ta nõrgemaks pooleks tööjõuläbirääkimistes. See toob kaasa küsimuse õiglasest ühiskonnakorraldusest, sellest, kui palju destabiliseerib ühiskonda enamuseks muutuv prekariaat: ning jõuame ringiga tagasi rohkem nii poolteist sajandit tagasi kirjutatud argumendini proletaarlastest ja kodanlusest.

Paneel 12.45 -13.30 (moderaator Anders Härm)
Harri Taliga, Eesti Ametiühingute Keskliit
Airi Triisberg, kunstiteadlane, Eesti Kunstiakadeemia
Raul Eamets, majandusteadlane, Tartu ülikool 

Küsimused: 1. Kas töötaja ebakindlus põhjustab majanduse ebakindlust? Ajutise tööjõu psühholoogia 2. Ajutisus ja fleksibiilsus uue töölepinguseaduse kontekstis 3. Prekariaat ja kultuur

Paus 13.30 -14.00

kell 14.00 -14.45
põhiettekanne sotsioloog Marju Lauristin

Nelikümmend aastat tagasi ennustas USA sotsioloog Daniel Bell. et sinikraede aeg hakkab  infotehnoloogia leviku ja teenusmajanduse arengu tõttu  otsa saama.
Erinevalt maadest, kus tehnoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne struktuur  muutusid aegamööda ja olid ka kultuuris  loogiliselt seostatud teatud väärtuste ja ideoloogiatega,  on meie postsotsialistliku ühiskonna sotsiaalne struktuur veel kristalliseerumata, täis  ebaloogilisust ja eri aegadest pärit tükke. Tänapäeval tunneb end Eesti ühiskonnas alamkihti kuuluvat  sinikraedega koos ka kõrgharitud muuseumitöötaja, lasteaednik või poeet. Meie väärtused on vastuolulised ja ei ühildu käitumisega. Inimeste ebavõrdsuse astmelt sarnaneme Inglismaaale või Ameerikale, olles neist kaugel maas ettevõtlikkuse  poolest. Tahame  kiiremini jõuda infoühskonda, säilitades sama ajal   talupojaühsikonnast pärit suletust ja alalhoidlikkust. Uuringud näitavad, et kihistumismustrit Eestis ei määra niivõrd see, millist tööd sa teed,  kui see, mis rahvusest ja kui vana sa oled, mida sa tarbid ja milliseid jäätmeid tekitad. Selles kontekstis võib sinikreaede laul  kõlada eestlase kõrvus  ka nostalgiliselt – äratades igastust selle järele, et  inimese koht ja perspektiiv ühiskonnas oleks selge ja  üheselt hinnatav. Eestis viimasel ajal tehtud uuringud näitavad, et meid ähvardabki tabada stagnastioon, et ühiskond hakkab hanguma teatud kihtidesse veel enne, kui ta on jõudnud oma arengus välja postkommunistlikust segipaisatusest ja saavutanud väärtussüsteemis ja elukorralduses uue, küpse tasdeme.

14.45-16.00 paneel (moderator Anders Härm)

Allar Jõks, jurist, endine õiguskantsler
Heido Vitsur, majandusteadlane
Eiki Nestor, riigikogu liige, sotsiaaldemokraat

Küsimused: 1) kuidas tõsta eesti inimeste kodanikuteadvust? Kas nad on selleks valmis? Kas nad tahavad seda? 2) Kas seadusandlusega annab muuta mentaliteetivõi kinnistab seadusandlus üksnes kehtivaid norme? 3) Mida teha?

Seminari toetavad: Avatud Eesti Fond,  Eesti Kultuurkapital