Keelenõuanne liigub allikmaterjalide koostamise poole

MAIRE RAADIK, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja

Keelenõuanne on üks neid asju, mille järgi eesti keele instituuti tuntakse. Seesuguses mahus nõuandetöö – viis täistööpäeva nädalas – on vähemalt siin maailmanurgas ainulaadne. Oleme end ikka harjunud võrdlema soomlastega, kuid meie sealne sõsarasutus on nõuandmise mahtu aasta-aastalt kokku tõmmanud. Telefonile vastatakse päevas mõni tund, meili teel nõuandmist küll prooviti, kuid jäeti siis suure mahu tõttu asi katki.

Soome keelekorraldajad on võtnud suuna koostada pigem allikmaterjale ja juhatada küsijad sealt ise vastuseid otsima, sama teed läheb juba õigupoolest ka meie keelenõuanne. Praegugi võib öelda, et keskkonnas keeleabi.eki.ee toimib traditsioonilise nõuande kõrval selvenõuanne. Harjumuspärased kanalid on need, kus saab inimesega suhelda: helistada, vahetada e-kirju või küsida näiteks Facebookis keelenõu. Selvenõuande kanalid on veebi-ÕS ja selle juurde kuuluv uute sõnade loend, Keelenõuvakk (mis on keelenõuandmebaasi avalikustatud osa) ja keelenõunupud (lühikirjutised päevakajalistel teemadel), kohanimeandmebaas ja selle aasta septembrist ka eesti perekonnanimede baas.

Sedamööda, kuidas keelenõukeskkonda lisandub lahendusi, mille abil keelehuviline saab ise vastuseid otsida, võib oletada ka keelenõuandele esitatavate küsimuste hulga vähenemist. Suulise ehk telefoninõuande tippaeg oli 2004, kui ühe aasta jooksul helistati eesti keele instituudi keelenõuandesse 8260 korral. 1960.–1980. aastatel oli suulise keelenõuande koormus 400–500 kõnet aastas, märgatav kasv algas 1993, viimastel aastatel on telefonikõnede arv jäänud püsima 6000 juurde. Meili teel hakkasime keelenõu andma 2004. aastal, 2014. aasta saak oli 2819 kirja.

Keelenõuandjad peavad ise oma töö ametlikuks algustärminiks 12. augustit 1966, kui nõuandeid hakati korralikult kirja panema, 2016. aasta augustis saab eesti keele instituudi keelenõuanne niisiis viiekümneaastaseks. Oleme juubeliaasta tähistamisega juba peale hakanud, pannes kokku ja avaldades kogumiku „Keelenõuanne soovitab 5“.

Esimene kogumik, mille kaanele tegijad veel järjekorranumbrit panna ei märganud, nägi ilmavalgust 1996. aastal ning raamatukese sünni eest tuleb õigupoolest tänada Hommikulehte. See 1990. aastate algupoolel ilmunud ajaleht tellis eesti keele instituudi keelenõuandjatelt lühikeste nõuandelugude sarja, millest kasvaski hiljem välja artiklikogumik. Juba ilmunud artiklite kõrval sisaldavad keelenõukogumikud alati ka uusi kirjutisi, viimaste maht on igas kogumikus vähemasti kolmandik. Kokku on viie keelenõuandekogumiku peale ilmunud 164 pikemat ja lühemat kirjutist 12 autorilt.

Viienda keelenõuandekogumiku autorid on minu kõrval Tiina Leemets, Sirje Mäearu ning Argo Mund, teemadeks ortograafia, morfoloogia, lausestus, sõnamoodustus, sõnavara ja vormistus.

Meelelahutuslikumat lugemist pakuvad nagu ikka mitmesugused sõnalood, selles kogumikus on muu hulgas juttu sõnadest tester ja bufee, broneerima ja reserveerima, neitsiõli ja beebiporgandid, shotibaar ja rjumotšnaja. On olemas järjekordne valik inglise sõnu koos sobivate eesti vastetega – samasugune loend on olnud ka kõigis varasemates keelenõuandekogumikes.

Tõsisema poole pealt jätkan koos Tiina Leemetsaga neljandas kogumikus alustatud võõrsõnavara tähendusmuutuste teemat: üha rohkem eesti võõrsõnu võtab endale külge sisu, mis on samadel sõnadel inglise keeles. Otsapidi inglise keele mõjuga on seotud ka Tiina Leemetsa uurimused akronüümide kasutamisest ja ahelliitsõnade moodustamisest. Sirje Mäearu on aga võtnud toidusõnade näitel vaagida nimetava ja omastava liitumise vahekorda.

Ortograafia peatüki avab ülevaade keelenõuandele laekunud küsimustest tegusõnade kokku- ja lahkukirjutuse kohta. Varasemates keelenõukogumikes on samaväärse põhjalikkusega analüüsitud oma- ja võõrsõnade õigekirja, sõnade käänamist ja pööramist, kirjavahemärkide kasutamist, võõrsõnade tähendust jm.

Morfoloogia peatükk annab vastuse küsimusele, kas õige on vaeb või vaagib, lisaks leiab juhiseid mõne taimenimetuse käänamiseks. Lausestuse peatükis on seekord lähemalt juttu sihitise kasutamisest ning pool-sõna eri tahkudest: kas õige on poole rohkem või poole võrra rohkem, pooled esindajad või pooled esindajatest? Kogumiku lõpetavad vormistusnäpunäited (kuidas tähistada otsekõnet, kuidas tsitaati, missuguse kujuga on jutumärgid) ning viimastel aastatel ilmunud eesti oskussõnastike loend.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming