Mari keel teel trepist alla – kas eestlastel on sellest midagi õppida?

SVEN-ERIK SOOSAAR

Elu näitab, et keele elujõulisuse tagab vaid omariiklus ja riiklik kaitse, mistõttu on soome-ugri keeltest väljaspool hääbumisohtu vaid ungari, soome ja eesti keel.

Üks keele elujõu märke on see, kui palju tõlgitakse sellesse keelde kirjandust ja tarbetekste. Kui eesti keeles ilmub igal aastal üle tuhande tõlketeose ja mitusada algupärandit, siis Venemaa ligi pool miljonit mari saab aasta jooksul emakeelseid kirjandusteoseid kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Ilukirjandust tõlgitakse mari keelde väga vähe ja enamasti soome, eesti või ungari keelest.

Funktsionaalne kakskeelsus. Selle korral kasutatakse eri olukordades ja valdkondades kaht eri keelt. Eestis saab seni veel eesti keelega enam-vähem igal pool hakkama ja igapäevaelus pole võõrkeeli osata vaja, kui just Narvas või Sillamäel ei ela. Maride funktsionaalne kakskeelsus on kestnud sajandeid, kuid viimastel aastatel on hakanud tasakaal kaduma ning mari keel kaotama oma senist positsiooni kogukonna- ja perekonnakeelena. Üha rohkem vanemaid loobub oma lastega emakeeles rääkimast ja sillutab teed rahva hääbumisele. Üks põhjusi on üha kiirenev linnastumine ja üleilmastumine, Venemaal võiks ehk rääkida ka ülevenemaastumisest. Regioonide omapära kaob koos põhirahvuse assimileerumisega. Esimene ja seni viimane mari keelt oskav Mari Eli vabariigi valitsusjuht (tollal veel president) oli Vladislav Zotin, kelle valitsusaeg lõppes 20 aastat tagasi. Sealtpeale pole maridel ja mari keelel läinud kuigi hästi. Mari keele niigi ahtad kasutusvõimalused on enamasti veelgi kahanenud: suletakse koole ja väheneb emakeelse õppe osakaal. 2001.-2002. õppeaastal õppis Marimaa 226 koolis 24 400 last mari keelt emakeelena, lisaks õppis 181 koolis 87 400 last mari keelt riigikeelena (võõrkeelena). 2011.-2012. õppeaastal õppis 131 koolis juba ainult 10 000 last, 2015.-2016. õppeaastal sai aga mari keelt emakeelena õppida vaid 96 koolis kokku 8100 last. Kuigi Marimaal, nagu ka mujal Venemaal, oli sündimus 1990ndatel ja 2000ndate alguses languses, siis viimasel ajal on see pigem tõusnud ja sellega ei saa põhjendada mari keele õppijate nii kiiret vähenemist.

Mari keel pole kunagi olnud teaduskeel. Ülikoolis on mari keel olnud õppekeel vaid mari keele erialal ja üksikud marikeelsed mari keelt, etnograafiat ja ajalugu käsitlevad õppevahendid on ka trükis ilmunud. Reaalteaduste terminoloogiat ei ole arendatud ning nende sõnavara on puudulik. Lünka on püütud täita Euroopa Liidu abiga. 2011. aastal ilmus rida väikesõnastikke sarjas „Terminologia scholaris“: niidumari, komi, udmurdi, ersa ja mokša keeles ilmusid üldhariduskooli ajaloo, keemia, füüsika, matemaatika, bioloogia, geograafia, ühiskonnateaduse, kirjandusteaduse, keeleteaduse ja informaatika sõnastik. Igas keeles kümme brošüüri, igaühes paarsada valdkonna terminit. Paraku on terminite valik kohati juhuslik. Näiteks ei leia matemaatikasõnastikust ruutjuurt ja kuupjuurt, keemiasõnastikust keemilisi elemente (tõsi, peale aastatuhandeid tuntud metallide on kõik need muutmata kujul vene keelest laenatud) ega bioloogiasõnastikust vasteid terminitele selts, sugukond ja sõralised.

Eesti-mari veebisõnaraamat. Aprilli alguses esitletud esimeses mari-eesti sõnaraamatus (http://www.eki.ee/dict/mari/) on ligi 10 000 sõnaartiklit, kus u 23 000 eesti sõna koos tõlkega mari keelde ning hulgaliselt näitefraase ja -lauseid. Aastatel 2011–2017 EKIs tehtud esimese eesti-mari sõnaraamatu koostajad ja toimetaja püüdsid leida kesktee: vastetena on toodud nii uudissõnu kui ka vene laene, eelistamata üht teisele. Eks keelekasutajad ise otsusta, milliseid sõnu pruugivad, ja kindlasti pole õige hakata Eestis mari keelt normima – sellega peavad marid ise hakkama saama.

Siinkohal mõni näide: vene keeles on sõnal раствор kaks tähendust: ’1. mört, 2. lahus’, mari keeles on vene laenu kasutatud mõlemas tähenduses, kuid pakutud on ka omakeelsed uudisvasted: 1. (чоҥымо) варыш ’(ehitus)segu’ ja 2. шулыктыш (tuletis tegusõnast шулыкташ ’sulatama, lahustama’). Vene laenude asemel on sageli kasutusele võetud laiendatud tähendusega tavalised sõnad, nt venekeelse toorlaenu площадь ’pindala’ asemel marikeelne кумдык. Selle tähendus on aga ka ’1. laius; 2. ala, territoorium; 3. ruum’ ja tagasõnana ’kogu ulatuses’. Sõna tähendus lauses võib küll kontekstist selguda, aga juba niigi mitmetähendusliku sõna tähenduse laienemine võib ka segadust tekitada. Uudissõnu kohtab ajakirjanduses siiski üha rohkem, nt tähenduses ’seadus’ sõna закон asemel тöртык ja tähenduses ’valitsus’ правительстве asemel виктер. Uudissõnade kasutamine on siiski kahe otsaga asi. Kui nende tähendust ei seletata, on tavaline meediatarbija segaduses. Ajakirjanduses on avaldatud isegi arvamust, et marid ei taha oma lapsi marikeelsesse kooli panna sellepärast, et vanemad ei saa enam uudissõnarohkest marikeelsest meediast aru ja inimesed ei hakka nagunii vene toorlaenude ja tsitaatsõnade asemel uudissõnu kasutama. See keel, mida kuuleb raadios ja televisioonis, ei olevat enam see mari keel, mida nemad räägivad. Kas olukord just nii hull on, pole küll kindel, aga ettevaatlikuks peaksid sellised seisukohad ajakirjanikud küll tegema. Praegu ilmub üks marikeelne päevaleht viis korda nädalas ja mitmed marikeelsed ajalehed kord või paar nädalas, kuid trükiarv on languses. Mitmed rajoonilehed on kahes versioonis: marikeelses ja venekeelses. Selle aasta aprillis lõpetati Sovetski rajooni nädalalehe Район илыш (’Rajooni elu’) mari keeles väljaandmine, vaatamata marisid esindavate organisatsioonide protestile. Ajaleht jätkab vaid vene keeles. See on üks näide mari keele jätkuvast kõrvaletõrjumisest ja üks aste allakäigutrepil, mis viib keele hääbumiseni. Kuigi mari keel (niidumari ja mäemari) on Mari Eli vabariigi põhiseaduse järgi võrdselt vene keelega riigikeel, ei tähenda see, et mari keelel on ka sellega võrdne staatus. Vene keel on ainuke ametliku asjaajamise keel ja mari keelde tõlgitakse vaid olulisemad seadused. Linnades on mari keel vaeslapse rollis ja üha enam tungib vene keel ka mari peredes koduseinte vahele, tõrjudes mari keele välja viimasest kindlusest – perekondlikust suhtlusest. Marikeelne ajakirjandus, nii trüki-, raadio- kui ka teleajakirjandus, paistab silma kehva keelega. Paljud noored ei oska end enam mari keeles korrektselt väljendada. Mari keel on taandumas pärimuskeele tasandile, igapäevakeelena on paljudel juba praegu mugavam kasutada vene keelt.

Terminiloome ja nimetuste normimine ei ole Marimaal otseselt kellegi ülesanne ja seetõttu on see üsna halvas seisus. Rahvakeeles võib sama sõnaga märkida eri mõisteid, kirjakeeles peaks igal sellisel olema kindel vaste. Näiteks on bioloogiasõnastikus esitatud liiginimetustena mitu sünonüümi ega ole püütudki kirjakeelt normida, kuigi see peaks olema üks kirjakeele eduka funktsioneerimise eeldusi. Seejuures täidab Marimaa valitsuse juures tegutsev keele, kirjanduse ja ajaloo teadusinstituudi kuueliikmeline keeleosakond teadustöö kõrvalt ka tõlkebüroo ülesannet, tõlkides valitsuse dokumente ja planke mari keelde. Kahjuks ei ole marid ära kasutanud ka interneti ja keeletehnoloogia võimalusi. Tundub, et mari keeletehnoloogiat arendatakse rohkem Lääne-Euroopas kui Marimaal (mari keele morfoloogiaanalüsaator ja süntesaator on valminud Austrias, nagu ka mari-inglise veebisõnastik), samuti Soomes ja Norras.

Ehk pakub maridele veidigi tuge ja lohutust teadmine, et mujal maailmas ei ole neid unustatud ning nende võitlust oma emakeele säilimise eest toetatakse nõu ja jõuga, sealhulgas ka Eestis.