Pealelend

TAMBET KAUGEMA

 

Jari Matsi,

valguskujundaja eriala IV kursuse üliõpilane

Karolin Jürise,

näitleja eriala III kursuse üliõpilane

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakond tähistas eile lavastaja, näitleja ja teatripedagoogi Kalju Komissarovi sünniaastapäeva, mille puhul anti Ugala teatris esimest korda üle kaks temanimelist stipendiumi. Selle said kultuuriakadeemia teatrikunsti õppekava näitleja eriala III kursuse üliõpilane Karolin Jürise ja teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava valguskujundaja eriala IV kursuse üliõpilane Jari Matsi.

Milline on Kalju Komissarovi tähendus eesti teatrile ja -pedagoogikale? Kas teil on olnud temaga kokkupuuteid?

Jari Matsi: Kalju Komissarovi panus eesti teatrisse on hindamatu väärtusega. Õpetaja roll kajastub eelkõige tema õpilastes. Komissarovi õpilased on ennast näitlejate ja lavastajatena teatris tugevalt tõestanud.

Minu kokkupuude temaga oli kultuuriakadeemias kahjuks põgus, aga sellegipoolest tähtis. Meie kursusele andis ta draamateksti analüüsi: lahkasime tundides põhjalikult Kitzbergi „Libahunti“, eesti draama üht tüviteksti. Kõige eredamalt on meeles aga seik visuaaltehnoloogide värvuskompositsiooni aines tehtud tööde näituse avamiselt Ugalas, kui Komissarov tundis minu abstraktse maali vastu nii suurt huvi, et tahtis selle ära osta.

Karolin Jürise: Kalju Komissarovi tähendust eesti teatris tajun mitmeti: tema kui lavastaja, kui teatripedagoog ja kui inimene. Lavastajana tunnen teda vaid videote, lavastuste kirjelduste ja meenutuste kaudu. Komissarovi kui õpetaja ja inimesega olen rohkem tuttav. Kuna arvan, et ta ei eristanud oma olemust inimese, lavastaja ja teatripedagoogina, julgen väita, et ta oli lavastaja, kes rääkis teatri kaudu sellest, kuidas olla inimesena vastutusvõimeline ja suhelda ümbritseva maailmaga. Ta käsitles oma lavastustes ja ka erialatundides eelkõige inimese elu põhiväärtusi. Komissarov oli pühendunud elule ja teatrile ning elule teatris. Ta toonitas, et teater on kollektiivne kunst. Komissarovi kollektiiv kujunes tema õpilaste kaudu väga laiahaardeliseks.

Komissarov oli kaks aastat minu kursuse, XII lennu erialaõppejõud. Ta võttis iga oma õpilast ja suhet temaga individuaalselt, esitades meile lihtsaid, aga elulisi küsimusi meist endist lähtuvalt. Mulle olid erialatunnid temaga alati avardavad just sellepärast, et need olid isiklikud.

Komissarovi stipendium on mõeldud erialaseks enesetäiendamiseks välismaal. Kus ja kuidas kavatsete seda raha tarvitada?

Matsi: Õpin praegu vahetusüliõpilasena Helsingi teatriakadeemia valgus- ja helikujunduse osakonnas. Osalen magistrikursusel, kus uuritakse visuaalse meedia ja interaktiivsuse kasutamist lavaruumis. Õppimine välismaal annab võimaluse näha kodust natuke kaugemale, kuidas ses valdkonnas õpitakse ja töötatakse teises riigis ja kultuuris, milline on tööeetika ning kuidas on üles ehitatud tugistruktuurid. Samuti saab end arendada ja proovile panna valdkondades, millega kodukoolis ei pruugi nii põhjalikult kokku puutuda. Eesti ja Soome kunstnike loominguline koostöö tundub olevat alakasutatud potentsiaal, mis võiks tulevikus rikastada mõlema riigi teatrimaastikku.

Jürise: Osalen Türgis İstanbulis viiepäevases töötoas, kus käsitletakse vormi loomise protsessi ja selleks vajalikke omadusi. Tegemist on kümne inimesega, kes treenivad Euroopas lavastajaid, näitlejaid ja kunstnikke Mihhail Tšehhovi psühholoogilise žesti meetodist lähtuvalt.

Komissarov pidas oluliseks, et tema õpilased tunnetaksid kooli ajal oma piire. Õppimine välismaal on mulle üks viis, kuidas piire kombata. Teistsugusest kultuuriruumist saadud kogemus võib laiendada viise, kuidas teatrit näha ja teha.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht