Eesti filmi päevad – Eesti Kinoliidu kaubamärk

Peter Murdmaa

Eesti Kinoliidu vaieldamatult esinduslikum avalikkusele suunatud ettevõtmine on Eesti filmi päevad. Ühe sündmustiheda nädala jooksul tehakse tagasivaade eelmise aasta filmitoodangu paremikku ja meenutatakse retrospektiividega neid, kes on andnud oma panuse eesti filmikunsti kujundamisse.

Pole saladus, et meie rahvuslik filmipublik on kodumaise kinotoodangu suhtes pessimistlik. Seda eelkõige värskete mängufilmide  puhul. Dokumentaalfilmi maine on parem, kuid eestlane ei ole harjunud seda filmiliiki kinos vaatama. Animafilmiga on meil lood kõige paremad. Kõiki neid linateoseid enam-vähem tuntakse ja ka tunnustatakse. Seda suuresti tänu sissetöötatud ja kinnistunud kaubamärkidele, mis seonduvad omamaise animatsiooniga. Sellest peavad õppima meie filmipäevad tervikuna – ka meie pakkumistest peab  kujunema tuttav ja tunnustatud kvaliteediga kaubamärk, mida publik haarab ning millel on rahvuskehandi kultuurikihis kindel koht ja tellimus. 2010. aasta filmipäevad näitasid, et see kehtib.

Kuigi eneseirooniline reklaamikampaania tõmbas tähelepanu ja äratas huvi ka meedias, jäi filmide vaadatavus siiski väikseks. Ja peamine põhjus on eeldatavalt see, et tõsised filmisõbrad on enda jaoks olulised  filmid varem ära vaadanud ja vähem teadlikul vaatajal pole suhet eesti filmi kui tervikuga. Esiteks tuleb iga päev ja igas kanalis meie potentsiaalset vaatajat harida ja innustada vaatama eesti filmi, ja seda eelkõige kinoekraanilt. Mitte telekast ega arvutist. Kui inimene ei lähe kinno, siis tuleb viia kino inimese juurde. Nii näengi ette, et järgmised filmipäevad  toimuvad 2/3 ulatuses n-ö koju kätte toimetatuna: programmid koolides, ülikoolides, lasteaedades, klubides, asutustes … Ja kulminatsioonina hoolikalt koostatud valikprogramm kinodes. Kuna filmipäevade nimetus on pidulikult Eesti filmi päevad, siis tuleb sisu tase ja ettevõtmise olemus tõsta ka nimele vastavaks. Teiseks toimugu filmipäevad iga päev!

Näen Eesti filmi päevade egiidi all piiramatut  võimalust propageerida eesti filmi aastaringselt. Sedagi filmiprogrammidena regulaarselt üle Eesti, koolides ja ülikoolides, klubides ja kollektiivides. Kaubamärgina võiksid seda missiooni edendada ja sümboolikat kasutada ka kõik teised, kes tegelevad eesti filmi tutvustamisega meil ja mujal. Kõige suurema uuendusena viisime läbi neljapäevase dokumentalistikafoorumi,  mida kandsime otse üle ERR i portaali. Ja siin oli üllatus suur. 75minutisi vestlusringe jälgis neljal päeval kokku ligi 11 000 inimest. See näitab, et huvi filmi käekäigu vastu on olemas, tuleb vaid tegutseda.

Kinoliit peab võtma oma südameasjaks vaatajate filmialase baasharimise ja aitama kaasa, et inimesed harjuksid taas kinoekraanilt dokumentaalfilme vaatama.

Kinoliit peab propageerima Eesti filmi. 

Kuna kinoliit on filmitegijate ühendus ja peab kaitsma nende huve, siis vaataja filmi juurde toomine on samuti otsene filmitegijate kaitsmine.

Eesti filmi päevad toimuvad tegelikult iga päev, ametlikud filmipäevad on pideva kulgemise iga-aastane kulminatsioon.