Süüdi on süüdlane

Vägivald algab tükk maad enne vägistamise piiri, seetõttu on väga raske vägivalda ennetada.

KRISTINA BIRK

Võim. Kontroll. Allutus. Need ajendid on seksuaalvägivallatseja käitumise taga. Selle taga, et mingis vormis seksuaalvägivalda on kogenud iga viies naine1 ja vägistatud on iga 13. naist.2 Sellele, kui palju on Eestis seksuaalvägivalda kogenud mehed, meil selget vastust ei olegi. Uuringute andmetel on neid 2–5%, kuid kuna meesohver on veelgi enam stigmatiseeritud kui naine ja enda ohvrina tunnistamine veelgi raskem, võib see protsent olla kõrgem.

Elame ühiskonnas, kus küsivad pilgud pööratakse ohvri poole – kuidas nii? Süüdistusi saavad ohvrid eri allikatest – lähedastelt, tuttavatelt, meedikutelt, õiguskaitseorganite esindajatelt. Kus see juhtus? Miks sa sinna läksid? Kas sa jõid? Mis sul seljas oli? Kas sa käitusid lubavalt? Väljakutsuvalt? Kas naeratasid talle kutsuvalt? Kas võitlesid ikka piisavalt? Kas su „ei“ oli ikka arusaadav?

Kui ohvriks on mees, tundub see uskumatu, kuna mees on murdja, mees on tugev, mees tahab seksi alati. Kui lahkelt pakutakse, võta vastu! See tekitab olukorra, kus mees ei julge ega suuda abi otsida, sest see võtaks tema mehelikkusest justkui veel suurema tüki ära.

Maailma Terviseorganisatsiooni (World Health Organization, WHO) andmetel ei küsi seksuaalvägivalla ohvrid abi mitmesugustel põhjustel.3 Näiteks kammitseb neid hirm saada häbistatud, hirm olla juhtunus süüdistatav, ebaadekvaatsed toetussüsteemid, hirm, et neid ei usuta. Kuni me ei jõua ohvri süüdistamisest ja häbistamisest kurjategijani, on ohvril keerulisem ka abi otsida. Kui ohver abi ei leia, jääb läbielatud trauma mõjutama tema vaimset ja ka füüsilist tervist väga pikaks ajaks. See tekitab seisundi, kus ohvrist ei saa olukorraga toimetulnut või olukorra üleelanut (survivor), vaid ta jääbki ohvrirolli. Mida ütleb meie ühiskonna kohta see, kui ründe korral pöörame küsivad pilgud ohvri poole, pannes temale vastutuse selle eest, et ta on seksuaalvägivalda kogenud, ründaja aga on juhtunus justkui teisejärguline? Millal jõutakse selleni, et seksuaalvägivalla toimepanekus mõistame hukka vägivallatseja, ja ainult vägivallatseja? Vastutust kandku vaid see, kes oli otsustanud teise inimese suhtes vägivalda kasutada.

Hinnangud ohvri käitumisele on kiired tekkima ja juhul, kui ohver ei alustanud raevukat vastupanu, saab ka see ajendiks ohvri süüdistamisele. Vaja on mõista, et ootamatuks rünnakuks ei ole keegi valmis. Ennustamatu on ka reaktsioon rünnakule. Seksuaalsele ründele ei ole õiget ega valet reaktsiooni: kui üks ohver astub aktiivselt ründajale vastu, võitleb, siis teine rünnatu tardub, mõni võib suisa ründajale kaasa aidata, et kohutav üleelamine kiiremini lõpeks. Iga ohvri reaktsioon on erinev.

Peale ohvri kannatuste ja elukvaliteedi languse on tagajärjeks ka kõrged kulud tervishoiu- ja õigussüsteemis. Eesti avatud ühiskonna instituut on Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi kulutuste skeemi järgi välja arvutanud perevägivalla „hinna“ ning see aitab mõista, et vägivald, mille üks eriti räigeid alaliike on seksuaalvägivald, on ühiskonnale kulukas.4 Perevägivalla hind Eestis on 116,5 miljonit eurot aastas, hõlmates kulusid alates tervishoiukuludest ja lõpetades õiguskaitseteenustega. Siiski ei ole seksuaalvägivalla hinna puhul need arvud peamine argument, vaid indiviidi läbielatu, tema kannatused.

Mürgine maskuliinsus, meedia ja seksism

Seksuaalvägivalla puhul on vaja rääkida ka ennetusest, kuna ennetus aitab meil jõuda ohvrite arvu vähenemiseni. Seksuaalvägivalla juured on sügaval mürgises maskuliinsuses ja peaküsimus on ilmselt see, kust leida vastumürki. Kuidas jõuda selleni, et vastuvõetav, austatud isane ei pea endas kandma negatiivseid jooni, mis „õigele“ isasele justkui kohased: ta ei pea olema agressiivne, jõuline, võtma seda, mida tahab, armutult eesmärgi poole rühkima. Me näeme objektistamist ning seksismi meedias, mida tarbime (ning mida tarbivad lapsed ja noored, ilma et nendega nähtut analüüsitaks), kuuleme naisi alavääristavaid repliike avaliku elu tegelaste suust suisa riigikogu kõnepuldist. Me kuuleme ja näeme seksismi iga päev oma ümber ja enamasti ei saa arugi, et see on seksism või šovinism. Mõni märkus kellegi keha kohta, heatahtlik patsutus tagumikule, suuremeelsed lähenemiskatsed – võtke seda kui komplimenti, miks te tõrgute?! Teile on tähelepanu osutatud, olge tänulikud! Sellises keskkonnas on keeruline selgeks teha, et ka soovimatud märkused keha kohta, soovimatud lähenemiskatsed, soovimatud puudutused on seksuaalvägivald. Kui ei mõisteta, et vägivald algab tükk maad enne vägistamise piiri, on väga raske vägivalda ennetada. Selleks et probleemiga tegeleda, tuleb probleem tuvastada. Selleks et vägivalda ennetada, tuleb õppida vägivalda ära tundma.

Ennetus algab keskkonnast ja kogukonnast, kus laps kasvab. Inimene, keda on õpetatud ja kasvatatud oma keha hoidma ja armastama ning austama teise inimese piire, samuti mõistma, millal on olukord vägivaldseks muutunud, oskab seda pakkuda ka teistele. Kodune seksuaalkasvatus paneb aluse laste ja noorte kasvamisele inimeseks, kellele oma keha on ilus ja õige ning kes austab ka teiste õigust kehalisele puutumatusele.

Lapsevanemad ootavad koolilt sellekohast seksuaalharidust ning nende ootus on igati õigustatud, kuna õppekava näeb seda ka ette. Ometi ei saa kool olla ainus vastutaja selle eest, et lapsest kasvab täiskasvanu, kelle väärtused on paigas, kes tajub oma identiteeti ning kes hoiab iseennast ja teisi enda ümber. Hoiakute kujundamine algab lapsepõlvest ning selle eest vastutavad esialgu lapsevanemad, lasteaed ja kool liituvad mõni aeg hiljem ning vanema vastutusest saab jagatud vastutus. Jagatud vastutuse toel murrame kivinenud hoiakuid ja stereotüüpe, mis toetavad vägivallaahela jätkumist. Jagatud vastutuse toel jõuame selleni, et ei süüdista juhtunus ohvrit. Jagatud vastutuse toel ütleme selgelt: süü on süüdlasel, ohvril puudub vastutus temaga toimunu eest.

Kristina Birk töötab Eesti Seksuaaltervise Liidus seksuaaltervise, seksuaalhariduse ja arengukoostöö alal koolitaja, eksperdi ja projektijuhina.

1 Eesti naiste tervise uuring 2014. https://sisu.ut.ee/naisteterviseuuring/eesti-naiste-tervise-uuring-2014

2 FRA 2014. http://fra.europa.eu/en/publication/2014/violence-against-women-eu-wide-survey-main-results-report

3 http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/77434/1/WHO_RHR_12.37_eng.pdf

4 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Sotsiaal/Norra/vagivalla_hind.pdf

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht