Sirp tänab 2012. aasta parimaid autoreid

MATI HINT
Mati Hint kirjutas läinud aastal keeleteema kõrval Sirpi kaks pikemat ajalooteemalist esseed: ühe Sofi Oksaneni värskelt eestindatud romaanist ning Oksaneni varasematest tõlgetest ja nende kohati veidrast vastuvõtust Eestis, teise Teise maailmasõja kannatustest ja õudustest sakslaste ja muude rahvaste pilgu läbi. Hindi lähenemine on meil praegu nii levinud rahvuslike kannatuste mustvalge väljaelamise taustal kainestavalt avarapilguline, nüansirikas ja mõtlemapanev. Loomulikult tõusevad Hindi esseed esile oma põhjalikkuse, erudeerituse ja suurepärase keeletaju poolest.

ELLI SOOLO
Soolo debüteeris eelmisel aastal Sirbis Elo Viidingu luulekogu „Kestmine” eredalt isikupärase ja demonstratiivselt ebaakadeemilise arvustusega. Ka Indrek Hirve luulekogu „Tiiva­valu” arvustades ilmutab autor elutervet metakriitilisust „moodsa, südametu ja selgrootu akadeemilise intellektualismi” suhtes. Tegu on loomuldasa dionüüsilise autoriga, kes oma kohati põrpivas poleemilisuses üle apolloonilise maitse paikapandud piiride vahutab, neid seejuures ka nihutades, luulemõistmist avardades: „Luulel on õieti ainult kaks skaalat, millel on mingi objektiveeriv-hindav sisu. Need kaks mõõtu on ehedus ja suurus”.

KERRI KOTTA
Kerri Kotta on oma laia ampluaa (helilooja ja muusikateadlase haridus), terase süvenemisvõime, isikupärase lähenemise ning täpse ja kujundliku sõnaga oodatud muusikakriitik, kes viimasel 4-5 aastal kuulunud ka Sirbi püsiautorite ringi. Õnneks leidis ta  mullugi mahuka pedagoogi- ja uurijatöö kõrvalt aega kirjutada Sirbile kolm arvustust:  „Portreteerides klassikut” (E. Mägi autoriõhtust), „Mozart ja Salieri – mõned kasutamata võimalused” („Mustpeade teatriõhtute” sarja avalavastusest) ja „Elleri suured ja väikesed sümfooniad” (Heino Elleri 125. sünniaastapäeva tähistamisest Nargeni festivalil).

ANTO VELDRE
Anto Veldre, riigi infosüsteemide ameti infoturbeasjatundja on Sirpi kirjutanud infoühiskonna ketseri vaatenurgast e-ühiskonda, e-riiki ja digitaalset kultuuri ootamatutest külgedest avanud artikliseeria.
Digitaalsel käitumisel ja kultuuril on oma varjundid ja eripära. Hüüdele „infoühiskond!” ei ole enam kombeks vastata „oo” või „aa”, püsti tõusta ja aplodeerima jäädagi. Digitaalne kultuur vajab, suisa nõuab kriitilist käsitlust. Digitaalne rahvuskultuur seda enam, kuna kiibid ja programmid on meie rahvuskultuuri olemuslik osa niisama nagu muistsed ruunimärgid, vöökirjad või õllekapad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming