Teabelisa: meälased ja kveenid

Rootsi- ja Soome-poolsete Tornio jõe äärsete meälaste ning norrakveenide asustus on alanud Botnia lahe lõunasopist Torniost ja Haaparantast, jätkunud Tornio jõe ülemjooksult (Yli-Tornio) kuni Põhja-Jäämereni välja (Norra Finnmarkeni Varangeni ja Porsangeni lääniomavalitsus). Eri kliimavöötmete, loodusolude ning riikide vahel jagunenud rühmad pole kunagi end täielikult samastanud. XIX sajandil oli olulisim ühtlustav ja siduv jõud lestaadiuslus, kohaliku koloriidi ja pietistliku algupäraga usuliikumine, mis võrreldav hernhuutlusega Eestis. Norras ja Rootsis elavate soome vähemuste ühisidentiteet on tugevnenud alles viimasel paarikümnel aastal.

Kveenimaa, s.o Peräpohjola ehk Pärapõhjala ning rootsi keeles Norrbotten vastab enam-vähem ajalooallikatest tuntud Kainuu aladele. 1070. aasta paiku on maininud kroonik Breemeni Adam, et maal, mida valitsetakse Helsinglandist ja kus elavad nn skrithifinnid (suusataja-laplased?), on „naiste maa“ (rootsi keeles en kvinna – naine). Kveenimaa nimi seonduvatki asjaoluga, et sealsed mehed, kelle elualaks oli jahipidamine, jäid oma n-ö Põhja-retkedel kauaks kodust ära ning majapidamine oli naiste kanda.

Kveenide nimetuse etümoloogia osas on ka väidetud, et see on muinasnorra tüvi, mis tähistab „madalat lammi” (hven), kus need põhjapoolseimaid maaharijad tegid oma loomadele heina. Kainuu on seesama sõna karjalaste või savolaste esiisade suus. Kaivan märgib veel tänasel päeval osas põhjavene murretes vepslast.

Meäkeel

Kui Soome kuulus Rootsile, oli meäkeele ala aastasadu põhjasoome murretega sama ala. XIX sajandi alguses jäid põhjasoome murded Rootsi-Vene piirist kahele poole. Rootsi alal on sealtpeale kasutanud vana soome murret, mis hakkas tasapisi lahknema soome murdest riigipiirist ida pool, kuna ametlik kontakt soomlastega kadus ja algas tugev rootsistamine. Meäkeelde hakati laenama rootsi sõnavara, hiljem ka keele struktuuri. Nii tekkisid omaette keeled. Väike mõju meäkeelele on olnud ka saami murretel.

Kveeni keel

Kveenid on „sisserändajad” Põhja-Norras. XVI sajandil kolisid esimesed soomlased vaeselt Põhja-Soome alalt Põhja-Norrasse elama ja paremat elu otsima, nii et fjordide rannakülad oli tollal soomekeelsed. Kveenide kontaktid Soomega olid hõredad ja nende keel hakkas muutuma saami keele mõju all ja edaspidi veel rohkem norra keele all.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming