Selle aasta kirjanik on Elo-Maria Roots

PILLE-RIIN LARM

23. augustil valiti Liivi muuseumis taas aasta kirjanikku, s.o 2014. aasta oma. Juba mõne aasta eest heideti tiitlit välja andes eesti kirjanikule ette sotsiaalse närvi puudumist,* ometi oli siis tiitlile isegi väike konkurents. Tänavust tseremooniat avades tõdes Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra, et suures algupäraste romaanide laviinis on keeruline leida mõnd noorema põlvkonna autori teost, kus Eesti ühiskonda teravapilguliselt analüüsitaks. Tähelepanu äratas vaid üks noorteraamat, Elo-Maria Rootsu „Vaimude jaam”, mis vastab žürii põhilisele kriteeriumile – osutab tänapäeva Eesti elu valupunktidele. Rõõm olnud selle teose leidmise üle küll suur, aga romaan tekitanud žüriiliikmete hulgas nii palju poleemikat, et teema otsustati koos publikuga läbi vaielda ja alles seejärel otsustada, kas Roots väärib auhinda.
Elo-Maria Roots on erialalt kasvatusteadlane. Oma debüütteoses käsitleb ta kriitiliselt eesti haridussüsteemi, võrreldes kooli vanglaga, ning osutab sotsiaalsetele valukohtadele nagu vaesus, kodu- ja koolivägivald jm. Tema vaateid koolisüsteemile on iseäranis kujundanud Inglismaal asuva demokraatiat ja õpilase vabadust väärtustava Summerhilli (era)kooli tundmaõppimine.
Teose positiivsetest omadustest tõstis nii žürii kui ka publik üksmeelselt esile kvantitatiivse tõiga, et raamat on paks. Selle sisulise väärtuse selgitamisest kujunes aga mitmetunnine tuline debatt (žüriiliikme Mihkel Kunnuse etteheidete essentsi leiab siitsamast kõrvalt). Vastamisi läksid ideaalid ja reaalsus, revolutsioon ja traditsioonid, demokraatia ja hierarhia – ja utreeritud on see väide küll vaid pisut. Käsitleti õigluse ja vendluse, hierarhia ja vägivalla, raha võimu, soostereotüüpide jm teemasid. Õhk lausa särises. Pinget maandasid Sensatsiooniline Tartu Kevad­bänd Kristjan Piirimäe eestvedamisel ja Luulur ehk Jaan Malin.
Konsensusele ei jõutud, nii et aasta kirjaniku tiitli andmine pandi hääletusele. „Enamuse türannia” otsustas, et ehkki Elo-Maria Rootsu teos võib olla ülemäära idealistlik, on kirjanik teretulnud teemapüstituse tõttu Vahur Afanasjevi, Meelis Friedenthali ja Urmas Vadi järel neljandana seda tiitlit väärt.
Ürituse ametliku osa lõpetas Elo-Maria Rootsu performance koos vaimuks kehastunud õe Fideelia-Signe Rootsuga: kirjanik süütas põlema oma põhikoolitunnistuse. Põletamise nurjas paraku proua publikust, kes pärast lühikest rüselust dokumendi enda kätte sai, tule kustutas ja paberi kindlasse kohta, s.t oma ridiküli peitis. Spontaanset sekkumist põhjendas ta museaalsete huvidega, aga toimetusele teadaolevalt on proual ka pedagoogi taust.

* Doris Kareva, Aasta kirjanik valitud! – Sirp 24. VIII 2012.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht