Raamatublogisid tuleb ja läheb

MIHKEL SAMARÜÜTEL

Selle aasta alguses loodi noorte kultuuriblogi „Kaktus“.

Selle aasta alguses loodi noorte kultuuriblogi „Kaktus“.

Vaatlen siinkohal praeguseid eestikeelseid blogisid, kus juttu kirjandusest. Laias laastus võib need jaotada kaheks: on selgelt määratletud raamatublogid ning laiema huvivaldkonnaga blogid, kust muude teemade käsitlemise kõrval leiab postitusi raamatute kohta. Vaatlemata jätan mitte nii blogilikud veebilehed või portaalid, kus muu hulgas ka raamatutest juttu.

Internet on teadagi … võimalusterohke. Seetõttu võiks vahest naiivselt loota, et mõni eestikeelne blogi on pühendatud mingile erilisele raamatunähtusele, ehk on kuskil näiteks peruu krimikirjanduse austaja või vaid kassidest rääkivate raamatute lugeja või keegi, kes loeb ainult autoreid, kelle perekonnanimi algab tähega X. Sellist friiklust pole ja eks sellest ole veidi kahju. Kitsama vaatenurgaga blogid on vaid kahel populaarsel ilukirjandusvaalal: armastusromaanidel ja ulmekirjandusel. Ülejäänud raamatublogijad on avarama lugemishuviga ehk loetakse seda, teist ja kolmandatki. Käsiteldavate raamatute pilv on üpris selgejooneline: ilukirjandus (lisaks eelnimetatutele krimikirjandus, noorte- ja lastekirjandus, nüüdiskirjandus), elulood, reisiraamatud, ajalugu, eneseabiraamatud. Pea täielikult jääb puutumata draama- ja teaduskirjandus, napilt postitatakse luulest. Harva on juttu kokaraamatutest, koomiksitest ja n-ö avangardsest nüüdiskirjandusest või modernistlikust klassikast. Silma järgi tundub, et vähemalt kolmveerandis postitustest on käsitletud tõlke- või võõrkeelseid raamatuid.

Raamatublogide puhul tuleb arvestada kahe asjaoluga: postituste puhul pole tegemist raamatuarvustustega ja blogide puhul ei tasu otsida mingit keskmist lugejat või rahva n-ö tõelist maitset, blogijad on pigem keskmisest aktiivsemad lugejad. Jah, muidugi on üksikuid vägagi põhjalikke postitusi, mis sobiksid pigem trükiajakirjandusse, ja muidugi loetakse eelkõige angloameerika ja eesti raamatuturu populaarsemaid raamatuid, aga sellest midagi enamat kui blogide statistilist keskmist arvutada on kahtlane.

Pole sellist nähtust, mille puhul saaks öelda, et see lööb raamatublogides laineid. Hea, kui mõni teos saab viies blogis postituse. Kas ja kui palju mõjutatakse nii mitteblogijate lugemisvalikut, ei oska kuidagi öelda (näiteks võib klõpsude arv olla petlik – mõni raamatuautor võib end päevas kas või kümme korda guugeldada). Kas blogid on osalised ametlikumas kirjandusväljas? Ausalt öeldes pole märganud, näiteks arvustustes blogipostitustele viitamine on pigem erand kui reegel. Kas nii peakski olema? Küllap mitte, lihtsalt trükiajakirjanduse toimetajate tellitavad lood ja blogijate arvamused kulgevad vähe eri sängides, mis aga kokkuvõttes tagab raamatuilmale hulga laiema vaate. Kuigi on olemas teatav ühisosa, pole raamatublogid osa ajakirjandusest. Need võiksid saada arvestatavamaks jõuks, kui tekiks vähemalt 2-3 aktiivset raamatublogijat, kelle postitused oleksid enamat kui rohkem või vähem sügavuti minevad arvamusavaldused ja millele viidataks trükisõnas. Või kui mõni agar raamatuarvustaja siirduks aktiivsemalt blogimaailma ja hoiaks seal lippu kõrgel. Jaan Martinsoni eestvedamisel on raamatublogid tegutsenud Õhtulehe, Postimehe ja Päevalehe juures. Loodetavasti meediaväljaanded jätkavad oma portaalides raamatublogidega, kuhu kirjastused saaksid värskemat kraami suunata. Aga eks näis, kas see ka tegelikult juhtub, õigemini, kas see oleks väljaannetele kasulik. Kirjastusedki on teinud oma blogisid, kuid üldiselt need hääbuvad tegevusetusse (liiga vähe tagasisidet?). Oleks huvitav teada, milline tulemus oli Petrone Prindi paari aasta tagusel kampaanial, kui blogijatele jagati tasuta raamatuid. Vastutasuks pidid nad neist kirjutama.

Tekib küsimus, millisel moel teosed raamatublogijate sõrmede vahele satuvad – kas need võetakse riiulist või laenutatakse raamatukogust, ostetakse poest, netist või failina? Üldiselt kirjutatakse XXI sajandil ilmunud raamatutest; emakeelsete kõrval on oluline inglise keel, üksikutel juhtudel on juttu rootsi-, saksa-, soome- või venekeelsetest raamatutest. Eriti ingliskeelsete lembe- ja ulmeromaanide (mida tihti loetakse sarjadena) puhul oleks huvitav teada, kas neid loetakse lugerist või tõepoolest paberraamatuna; kahjuks see postitustest ei selgu. Eks seal, kus tegemist failidega, on tegemist ka mitmesuguse failivahetusega, näis, kas lugerite jms laiema levikuga hakatakse eesti keeles tegema postitusi verivärskete väljaannete kohta.

Postituste sisu ja vormistuse osas ei ole mingeid standardeid (nii üleüldiselt kasutuses Bloggeril kui WordPressil muidugi on oma nõudmised). Leiab blogisid, mis on mitmesugusest infost küllastatud: on raamatuga seonduvat pildi- ja videomaterjali, ilmumisandmed (pole küll märganud, et keegi ISBNi ära tooks), on linke sinna ja tänna, lisatakse silte, millega saab blogist sarnaseid postitusi leida, ning mitmeid muid interneti hüvesid või pahesid. Aga on ka napima teostusega lehti, kas siis sõltuvalt blogija soovist või oskustest, hea, kui leiab teose autori ja pealkirja, veel parem, kui on kaanepiltki. Sisuline pool ulatab seinast seina: on informatsiooni- ja arvamusmahukaid postitusi, on vaid valitud tsitaate või paarilauseline tõdemus, et see raamat on loetud. Nagu öeldud, see on blogijate endi asi, mida ja kuidas kirjutada, ning seepärast oleks totter teha etteheiteid või esitada nõudmisi sisu või vormistuse asjus.

Raamatublogide autorsus jääb üldjuhul varju või kitsa ringi teada ja see on igati normaalne. Eks midagi ole võimalik järeldada kirjutajate kohta: ehk nii 70% autoritest on naissoost. Ealiselt on põhiraskus üliõpilastest kuldse keskeani, on muidugi ka kooliõpilasi ja pensionäre (paistab, et meespensionärid pole veel sellist netikasutust avastanud). On mitmeid blogisid, mida peab rohkem kui kaks inimest, kes postitavad erineva intensiivsusega. Kuna internetil pole eriti piire, kirjutavad emakeelsetest raamatutest niisamuti mitmed uued ulgueestlased (Siiliste, Päikesejänku, „Vein & Raamat“ jt). Blogisid tuleb ja läheb, nii mõneski blogis on aga juba aastaid suurema või väiksema hooga postitatud. Kadri Tüür tõi viis aastat tagasi esile raamatukogude blogide olulisuse,* kuid neist on nüüdseks tegevuses veel vaid Tartu ja Tallinna linnaraamatukogude blogi + rahvusraamatukogu „Liivametsa lugemised“.

Kokkuvõtteks: internetis on küllaltki tegus lugejate kogukond, mis „toodab“ nädalas nii 30 või enam erineva sisukusega raamatupostitust. Kui midagi probleemiks pidada, siis ehk kokkukuuluvustunde puudumist, tagasiside nappust – üldiselt teistes blogides kommenteerimas ei käida. Suurem interaktiivsus aitaks sel seltskonnal üldises blogimassis rohkem esile tõusta. Bloggeri või WordPressi blogi näib iseenesest juba üsna vanamoelise nähtusena, kui on võimalus säutsuda Twitteris või jagada hindeid Goodreadsis või mõnes teises sellesarnases lugemisportaalis. Aga, noh, senini asi toimib ning vanemate blogide vaikelule vastukaaluks tulevad igal aastal peale uued asjalikud raamatublogid. Blogides tehakse ka uuendusi: nii on näiteks Tartu linnaraamatukogu „Lugemissoovitus“ hakanud avaldama üliõpilaste ja linnavalitsuse ametnike kaastöid. Nii et üldpilt muutub kogu aeg vaikselt.

Kõige kiirema ülevaate raamatublogide hetkeseisu kohta saab Bukahooliku lehe blogivoost. Võimaluse piires on ka alljärgnevasse nimekirja märgitud need blogid, kus viimase kolme aasta jooksul raamatute kohta postitusi on tehtud, kindlasti ei ole see täielik.

Raamatublogid: „Aabitsarahvas“, „Books have a power!“, „Bukahooliku märkmed“, „Heli lugemisvara“, „Industrial Snowflake“, Jaan Martinsoni raamatublogi, Kiiksu lugemisarhiiv, „Kirjanduslik päevaraamat“, „Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus“, „Liivametsa lugemised“, „Loen ja kirjutan“, „Loetu kaja“, „loterii“„lugemik“, „Lugemiselamused“, „Lugemissoovitus“, MTÜ Tegudeks raamatuklubi, „Never judge a book by its movie“, „Nopped raamatutest“, „Nuxxbooks“, „nõudmiseni“, „Padjaklubi“, „Päikesejänku ja sada raamatut“, „Raamat ja Kuu“, Raamatukoi lugemislood, „Raamatulaegas“, „Siiliste raamaturiiul“, „Tark sein ja raamat“, „tavaliselt loen ja loen tavaliselt“, „Tõnise lugemispäevik“, „Tütarlaps linnast“, „Väike Raamatutuba“.

Ulmeblogid: „Digital Nerdland“, „Fantaasiajuttude muljed“, „Need Read“, „Stalkerid“, „Zanter ja ulmekad“, „Ulmeseosed“.

Lemberomaanide blogid: „Juuli raamaturiiul“, „Lovekad“, „Sõber Raamat“.

Blogid, kus muu hulgas raamatutest juttu: „Blogistaja“, „Indigoaalane“, „Istu mu pingile, kiika mu aknasse“, „Kaktus“, „Kruusatee“, „kultuuritarbija60+“, „Lugemislaud“, „Rohelisem rohi“, „Sehkendamine“, „simo77“, „Suurte inimeste jutud“, „trakyllmaprokrastineerinj2lle“, „Trash Can Dance“, „täheread“, „Vein & Raamat“, „Üks, kes kõik on“.

* Kadri Tüür, Kirjandusest ja blogidest. – Sirp 27. VIII 2010.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming