Seitsmes fotokunstimess õnnelikult möödas

Kuigi fotokunstimessil müüdi töid palju soodsamalt, kui tehakse mujal maailmas, tuleb tõdeda, et Eesti kunstiturg on ikka lapsekingades.

REET VARBLANE

Septembri lõpul toimus Telliskivi loomelinnakus fotokunstimess, seekord juba seitsmendat korda. Sel aastal oli messi väljapanek laiapõhjalisem kui varem, Eesti kunstnike kõrval olid kaasatud ka külaliskunstnikud Saksamaalt, Prantsusmaalt, Soomest, Venemaalt, Lätist ja Leedust. Teist aastat järjest osalesid messil oma väljapanekutega ka galeriid, oli korraldatud arutelusid, loenguid, ekskursioone. Kui ülemöödunud aastal oli fookuses Soome, möödunud aastal Baltimaade nüüdisfotokunst, siis seekord oli pilk pööratud Rootsi. Tänavuse fotomessi võtavad kokku selle korraldajad Helen Melesk ja Merete Väin, järgmise aasta fotokuust kõneleb festivali üks uus juht Laura Toots.

Kuidas tänavune fotomess läks? Millega üldse mõõta sellise kunstiürituse, nagu seda on fotokunstimess, edukust?

Helen Melesk ja Merete Väin: Tänavuse fotokunstimessi tugevus oli kindlasti senisest mitmekülgsem väljapanek. Esindatud olid ka Eesti tugevamad kommertsgaleriid, nagu Temnikova ja Kasela galerii, Haus, Positiiv ja galerii galerii. Kokku osales messil 36 kunstnikku ja kunstnikuduot. Kindlasti oli pluss, et tegu oli eri meediumides töötavate kunstnikega. See tõi väljapanekusse eripalgelisust. Edust kõneleb muidugi ka külastajate arv, mis oli tänavu rõõmustavalt suur, ja menukas publikuprogramm, mille koostamisel pidasime silmas eri vanuses ja erilaadsete huvidega külastajaid.

Kas väljapaneku alusel saab rääkida uutest suundumustest?

Melesk ja Väin: Fotokunstis kasutatakse praegu aktuaalsete ideede kajastamiseks tihti vahendeid, mis avardavad arusaama fotokunsti žanrist. Kuna fotograafiaalane oskusteave ning tehnilised vahendid on nüüd kõigile kättesaadavad, otsivad fotokunstnikud uusi eneseväljenduse võimalusi. Paljudes tänavusel messil eksponeeritud teostes oli mindud seega kaugemale tavapärasest arusaamast fotost kui millestki kahemõõtmelisest ja raamitust: kunstnikud olid kasutanud ka kaamerapõhist installatsiooni ja eksperimenteerinud materjalidega, millele fototeos printida (näiteks kangad, vaibad, kardinad). Fotokunst on tunginud ka tugevamini näituseruumi: foto suhestatakse näiteks teiste objektidega näitusesaalis.

Kuidas olid lood publikuhuviga? Kes on meie fotopublik?

Melesk ja Väin: Seitsme aastaga on Eesti fotokunstimessil tekkinud oma püsipublik, mis koosneb peamiselt kunstiprofessionaalidest ehk kuraatoritest, kunstikriitikutest ja kunstnikest. Messi publik on ka nüüdiskunstihuviline laiemalt. Tänavu külastas messi ligi 2000 inimest, mida on umbes neljandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. Oma panuse annab kindlasti ka Telliskivi loomelinnak, kus liigub palju kultuurist huvitatuid. Tänavu turundasime messi aktiivsemalt ka Eestis viibivatele välismaalastele, kellele see on hea võimalus tutvuda meie nüüdiskunstiväljaga.

Fotokunstimess ei ole ainult viimase aja fotokunsti tutvustav ettevõtmine, vaid tähtis on ka müügiedu. Kuidas sellega tänavu oli? Kes oli tänavune ostja? Kas meie kunstnike hinnatase vastab potentsiaalsete ostjate ootusele?

Melesk ja Väin: Müük on jäänud samale tasemele. Eesti kunstiturg on paraku veel lapsekingades ning see on kindlasti valdkond, millega tuleb teha tööd. Siin saabki Eesti fotokunstimess koostöös meie kommertsgaleriidega palju ära teha. Oleme oma tegevuses alati lähtunud seda sorti kunstitarbimise propageerimisest ja vastava teabe jagamisest. Hinnatase on messidel alati pigem ostjasõbralik. Müüme oma fotokunstimessil teoseid palju soodsamalt, kui seda tehakse teistel messidel mujal maailmas.

Fotokunstimessil kuulutati välja ka järgmise aasta fotokuu programm ja peanäituse kuraator. Kes ta on ja kas on tulemas ka midagi täiesti teistsugust?

Laura Toots: Fotokunstimessil kuulutati välja järgmise Tallinna fotokuu festivali juhid Kadri Laas ja Laura Toots. Me tutvustasime fotomessi viimasel päeval mõningaid järgmise aasta plaane: põhiprogrammis on kaks rahvusvahelist näitust – üks Tallinna Kunstihoones ja teine EKKMis. Lisaks toimuvad väiksemad näitused galeriides ning mitmed lühiajalised sündmused ajutistes projektiruumides ja väljapanekud kunstnike ateljeedes. Siis toimub ka kaheksas Eesti fotokunstimess.

Fotokuu Tallinna Kunstihoone peanäituse kuraator on Anthea Buys. Ta valiti rahvusvahelise võistluse tulemusena. Anthea Buys on Bergeni Hordalandi kunstikeskuse kuraator ja direktor. Buys on Lõuna-Aafrika Vabariigist, kus ta õppis kunstiajalugu ja inglise kirjandust, 2013. aastal oli ta New Yorgi Columbia ülikooli külalisdoktorant.  Eelnevalt on ta vedanud projektiruumi Cloak & Dagger ning töötanud Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusgaleriis kaasaegse kunsti kuraatorina.

Oleme plaaninud fotokuule ka uut sisu ja vormi, kõik peaks paika saama aasta lõpuks ning kogu programmi kuulutame välja järgmise aasta alguses.