See spontaanne hetk …

PAUL BEAUDOIN  

Nils Hindi näitus „Küte“ Hopi galeriis kuni 29. IX.

Nilsi Hindi pross „Mehine 1“. Sepistatud, keevitatud raud, 2015.

Nilsi Hindi pross „Mehine 1“. Sepistatud, keevitatud raud, 2015.

Nils Hint

Psühhoanalüütik Carl Gustav Jung meenutab oma autobiograafias „Mälestused, unenäod, mõtted“ ööd, mil ta leidis ennast pealtnäha mitte just külalislahke Aafrika hõimu keskelt. Ligikaudu kuuskümmend hõimu liiget kogunes küla keskele, süütas lõkke ning alustas tantsu, mida saatis Jungi sõnade järgi „metsik barbaarne laul, trummi tagumine ning huilgamine“. Jung, kes oli esialgu juhtunust veidi hirmunud, haaras relva, kuid ühines peagi tantsuga. Hõim võttis selle heakskiiduga vastu. Nagu Aafrika hõimurahvas, nii langes ka psühhoanalüütik transsi. Pöörase hetke ajendil ning kirglikust ja järjest kiirenevast rütmist inspireeritud liikumisest kujunes omaette loomeakt. Samasugune pöörane rütm ja hetke ajendil loodu võtavad meid vastu Nils Hindi näitusel Hopi galeriis.

Nils Hindil on väljas kakskümmend skulptuuri, objekti, enamik neist on valminud sel aastal. Näituse pealkiri „Küte“ osutab EKA sepakunsti dotsendi Hindi huvile just selle spontaanse hetke vastu, kui sepa vasar puudutab kuuma sularauda. See on sepakunstniku arhetüüpne meedium, mille puhul on kriitilise tähtsusega looja otsus, millal ja kuidas ta rauda puudutab. Selle hetke tulemus on ettearvamatu ja nagu jäetud juhuse hooleks. Raud, inimkonna ajaloos üks tähtsamaid materjale, on kuumalt hästi vormitav, jahtunult aga väga jäik ja tugev.

Üks Hindi seeria koosneb rauast tööriistadest, mida ta on töödelnud nii, et need on lamedad. Nii on neist saanud iseenda varjud: nad on siiski äratuntavad, kuid on oma otstarbe kaotanud. Samamoodi on ta käinud ringi ka söögiriista, kruvide, naelte ja raudkettidega. Hindi kunsti tugevus tuleneb duaalsusest, esemete funktsionaalsusega mängimisest ja neile kummalise uitmõtte andmisest.

Nils Hint on paljusid objekte töödelnud nii, et neid tuleb vaadata pigem ehete kui argiesemetena. Kodusest kuurist leitud esemeid on pakutud välja nii, et need mõjuvad reliikviate, antropomorfsete figuuride või abstraktsete vormidena. Tema objektid tuletavad meelde, et rauast saab teha nii esteetiliselt kaunist objekti kui ka agressiivset enesekaitsevahendit.

Teosed on eksponeeritud seinal, kuhu kunstnik on spontaanselt lisanud pliiatsijooni. Seegi on juhtunud hetke ajendil. Just nii, nagu sepp peab teadma, millal on õige hetk sularauda taguda, peab kunstnik teadma, millal on õige hetk oma märk maha jätta.

Sissejuhatavast tekstist jääb kõlama, et Hint on toetunud džässi ja bluusi iseloomulikele katkendlikele rütmidele. „Võta ennast kokku ja ole enda suhtes aus. Tee see ära, olulised asjad kõigepealt. Õige küte ei vaja soojendust.“ Need laused ei ole küll akadeemilised, kuid nende taga on loominguline ja spirituaalne energia. Hint on käsitsenud materjali ausalt ja lugupidavalt, aga ka uudishimuliku ja mängulise avastamiskirega. Ikka selle spontaanse hetke nimel, kui kõik tundub õige: küte, inspiratsioon, loominguline ausus ja akuutne kunstiline fookus. Ikka selleks, et tekitada loominguline impulss.

Tõlkinud Ulla Juske

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar