Postinternetikunst e-residentsuse Eestis

REBEKA PÕLDSAM

Ekraanitõmmis kunstnikeduo SKATKA (Rainar Aasrand ja Mikk Madisson) videoteosest „Pilveriik“ (2014).

Ekraanitõmmis kunstnikeduo SKATKA (Rainar Aasrand ja Mikk Madisson) videoteosest „Pilveriik“ (2014).

Tänapäeval kunstivoole enam ei defineerita, ent on mõned värsked erandid. Uusimaks suundumuseks nüüdiskunstis võib pidada antropotseeni ehk üdini inimmõjulisena ja -looduna maailma käsitlevat mõtte- ja kunstivoolu, mis hõlmab endas ka postinterneti ideid. Eesti-vene kunstnik Katja Novitskova, kes elab Saksamaal, on üks postinternetikunstile alusepanijaid. Novitskova on igal pool tuntud Eesti kunstnikuna, kuigi ta on kõrghariduse omandanud Lääne-Euroopas, saavutanud kunstnikuna kõige enam seal ja tema kunstis ei ole eriti midagi Eesti-spetsiifilist. Või äkki siiski?

Meie uuringud näitavad, et noored venelased soovivad pärast keskkooli lõpetamist Eestist lahkuda, kuna nad ei näe Eesti ühiskonnas ega kultuuris endale kohta. Vahest ongi rahvusidentiteedijärgne internetiidentiteet pääsemisvõimalus alandustest ja hädavalede ahelatest, mida rahvusriik enese terviklikkuse säilitamise nimel riigikaitse egiidi all tootma ja säilitama peab? Internet on välja kasvanud sõjatööstusest ja see peegeldub ka postinternetikunstis – tihti kujutab see naftarahavooge naftapumpade ja looduskeskkonna vahel.

Aga kas praegu aset leidvate kümnete militaaroperatsioonide puhul saab rääkida isamaalistest aadetest? Või ainult hirmust majandusliku kestlikkuse pärast, ja sel hirmul ei ole muud moraalset tuge peale võõraviha?

Vastust tuleb otsida internetist, sest kuskil mujal seda küll ei ole.

1990. aastatel oli igal pool suur õhin, et internet toob tõelise demokraatia, samuti sobis kõigile kättesaadav internet kunsti levitamiseks ja kohaks, kus teha spetsiifilist kunsti (vt Mare Tralla, Raivo Kelomees, Tiia Johanson). Järgnes vastuvool, hakati jälle materiaalset kunsti hindama, ja nüüd, mil ühismeedia iga soovija elu avalikuks teeb, jääb mulje, et internetikunstil on taas demokraatliku levi potentsiaali.

Internetikunstijärgne internetikunst

Paraku on postinternetikunstile saanud omaseks pealiskaudse pretensioonika estetismi imidž. Enamasti on see kunst suutnud säilitada apoliitilisuse, mida millegipärast oli modernse kunstiajaloo lõpukümnenditel kunstile omase väärtusena eeldama hakatud. Veel enam, samale ootusele vastab ka postinternetikunsti ambitsioon ennast turundada originaalse visuaalkeelena, kuigi tihti meenutab see külma sõja lõpuaastate ulmefilmide pildikeelt koos mingisuguse tõepoolest abstraktse pilditöötluspuudutusega – natukene tahetakse maalikunsti moodi ka olla või siis üheksakümnendate puhkusereklaamide unelmate moodi.

2014. aastal jõudis postinternetikunsti mõistmisse oodatud pööre. Kuigi peale Novitskova on internetiavarustes veel maailmas väga tuntud Eestist pärit kunstnikke ja rühmitusi, näiteks Music For Your Plants, siis enamik alles otsib oma nišši. Sestap võib öelda, et nähtava pöörde tõi kunstnikeduo SKATKA (Rainar Aasrand ja Mikk Madisson) videoteos „Pilveriik“ (2014).

„Pilveriik“ käsitleb postinterneti võtmeküsimusi ja esteetikat Eesti-spetsiifiliselt. Mängitakse inglis- ja eestikeelse arvutikeelega, üheksakümnendate poplaulude ja nende uuesti tuntuks saamisega TV-näosaate vahendusel, e-riigi edu reputatsiooni ja rahvusliku uhkusega ning müüdiga pesemata juustega patsiga poistest. Videos esitletakse patsiga CERTi mehi iganenud müüdina, nentides, et keegi enam isegi ei mõtle itimeestele, kuna enamikule on nende töö muutunud täiesti hoomamatuks, ja naljatletakse üle ilma üha rohkem leviva esoteerikasse uskumise üle.

Kuigi nutilahenduste loomisest on kujunenud kultuuri loomulik osa, oleme umbteel, kus asjade internet jm nutilahendused, mis eeldavad vastutustundlikku jagamist (nt autovahetus), ei ole meie kultuuris nõukogude mentaliteedi tõttu veel võimalikud. Kuni me ühiskonna ja kultuurina rikkamaks saame, püüavad paljud juba pageda posthumanistlikust olemisvormist ja liiguvad universumi nelja elemendiga vaimse sideme loomise poole vabanemaks juhtmeenergiatest, vabamüürlaste kolmandast silmast ja pidevast videovalvest.

See kõik on kontekst, kust tuleb post­internetikunst oma iroonilise huumorimeelega ja naeruvääristab puiklemist tegelikkuse mõtestamise-korrastamise ja püsiväärtuste eest, hellitades IT-unistusi, esoteerilisi uskumusi ja lõpmata frustreerivat kaitsepoliitikat.

SKATKA videot saab näha https://vimeo.com/112312573

Artikkel on ilmunud esmalt ingliskeelsena Estonian Artis nr 2, 2014.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming