Albumitäis algkoolimaju

Karin Hallas-Murula

Raamatusse kogutud koolide omaaegsed fotod on uurijatele hea tugimaterjal, kahju, et ei leia mitte ühegi arhitekti nime.  

Arhitekt Arnold Matteuse 1936. aastal projekteeritud Põlgaste algkool Võrumaal (valmis 1937).

 

Lembit Andresen. Eesti algkoolid. Ülesvõtteid aastatest 1930–1940. Avita, 2006. 576 lk.

 

Et me kõik oleme õppinud algkoolis, siis võib teeneka kooliajaloo uurija Lembit Andreseni kogukale raamatule kindlasti publikumenu ennustada. Albumisse on kokku kogutud sadu ajaloolisi fotosid hoonetest, kus Eesti algkoolid aastatel 1930–1940 peavarju leidsid. Ent arhitektuuriajaloolane jääb seda albumit sirvides nukraks: näeme palju hooneid, sealhulgas Eesti kõige tuntumate arhitektide  Karl Burmani, Georg Hellati, Artur Perna, Anton Soansi, Herbert Johansoni, Erich Jacoby, August Volbergi, Arnold Matteuse jt projekteeritud koolimaju, kuid tervest raamatust ei leia mitte ühegi arhitekti  nime. Ei saa ka ühegi hoone puhul teada, millal see on ehitatud.

 

 

Koole projekteerinud arhitektid ei ole tundmatud

 

Linnadesse projekteerisid koolimaju nimekad tegijad: Artur Perna (Tallinna 21. algkool, 1922–23), Herbert Johanson (Tallinna 17. (Ristiku) algkool, 1928–29), Tallinna 20. algkool, Lasnamäe algkool (1934–35) jt. Vähem tuntakse maakoolimajade arhitekte. Siin olid aktiivseimad ART Põllumajandustalituse arhitektid. Erich Jacoby, kes 1920. aastatel viljeles saksapärast traditsionalismi (Haimre, 1936) jõudis hiljem funktsionalismini (Kehra algkool, 1938–39). August Volbergi projekteeritud algkoolimaju on raamatus terve rida: Pahkla (1932), Haabersti (1933), Viluvere (1934–35), Tõikvere (1932–37), Pugola Misso vallas (1933–35), Käsukonna (1933–35), Neeruti Tartumaal (1934), Neeme (1934–36), Lagedi (1936–39), Kose uus 6-klassiline funkkool Ravila vallas valmis tõenäoliselt koos Velbriga (1937–39). Teostamata jäid Volbergi projekteeritud Raasiku (1935), Kaberneeme (1935), Moe (1940) jmt.

Karl Burmanilt ja Anton Soansilt on raamatusse jõudnud Vihula algkool (1931–32). Soansi omapärane funktsionalismi tõlgendus on Kohtla-Järve algkool (1938–39), Arnold Matteuse algkoolinäiteid on 1936. aastal projekteeritud Põlgaste Võrumaal. Sarakuste algkooli (1934) projekteeris Nikolai Kusmin, Palamuse uue kooli Ott Puuraid (1936–37), Kuressaare funktsionalistliku algkooli insener Eugen Haamer (1936–39). Mitmeid moodsaid koole projekteeris Pärnumaal Märt Merivälja, raamatus on nendest Sauga ja Massiaru (mõlemad 1938), puudu aga näiteks Pööravere (1936–39) ja Lelle-Hiiekõnnu (1938–39). August Volbergi õe Erika Nõva esimeseks koolihooneks oli 1933. aastal koos August Esopiga projekteeritud Haapsalu algkool (teise autorina tuntud Johannes Ilmas polevat projekteerimises osalenud, väidab Erika Nõva oma mälestustes). Hiljem tulid asunduste koolid Lepplaane (1936–37, samuti koos August Esopiga) ja Peresaare (1937–38). Ka 1939. aastal valminud Pillapalu oli ilmselt Erika Nõva ja mitte Johannes Ilmase projekteeritud.

1930. aastate teisel poolel projekteeris aktiivselt koolimaju Henn Kuvasto (Kanepi algkool, 1937; Pikakannu 1937; Väimela, 1936–39, Kääpa 1938–39 jt). Laatre valla Saadu funktsionalistliku algkooli projekteeris 1936. aastal Rudolf Siimann, Rahkla kooli Jaagup Linnakivi (projekteeris 1936), Viira kooli Herman Berg (projekteeris 1935). 

Kahetsusväärselt pole väga paljud 1930. aastate teisel poolel ehitatud uued algkoolimajad millegipärast kogumikku üldse jõudnud. Uute koolimajade asemel näeme vanu talusid ja muid hooneid, kus need algkoolid varem paiknesid. Nii on puudu Ristemäe uus algkoolihoone (August Volberg, 1934–35), Järvakandi (Anton Soans, 1938), Lõõla (1939, Herbert Johanson), Naha (1937, Alar Kotli), Lahu (1939, Alar Kotli), Mustvee (1936–38, Hugo Oengo), Tiirimetsa (valmis 1936, H. Kann), Õisu (valmis 1939, A. Viilu), Sirtsi algkool Püssi vallas (1938–40, Jaan Siilak), Vilsandi (1938,  Eugen Haamer), Audru (1938–39, Rudolf Siimann), Tamse Muhus (1938, Jaagup Linnakivi ja August Volberg), Suure-Jaani (1937, Johannes Pikkov), Lasva valla Loosi algkool (1939–40, Ott Puuraid), Taali-Põlendmaa (1937–39, Jonas Kinnunen), Kallavere (valmis 1939, Rein Raidna), Aravete (1939–40, L. Võsuberg), Saaremaa oma aja suurim algkool Kaalis (1936–38, Heinrich Kukkur), Rõngu (1937, Ott Puuraid), 1938. valminud Randvere ja 1939. Sutlepa, Noarootsi, Vaku, 1940. aastal valminud Kahtla algkool. Kõigi nende (ja loetelu pole täielik) uute majade asemel on raamatus nende varasemad hooned, mida 1930. aastatel enam kõlbulikuks ei peetud. Arhiivides on Eesti-aegsete koolide projektid enamasti kõik olemas.  Muidugi poleks raamatusse kõik mahtunud, kuid siiski on kahju, et pole fotot Olev Siinmaa funktsionalistlikust Pärnu I algkoolist (1939), mis peegeldas edumeelseimat taset. 1939. aastal valminud uutest algkoolimajadest on raamatusse jõudnud Urvaste (Georg Saar), Seli-Hagudi (August Esop), Nabala (Rein Raidna), Kadrina uhke kool (1936, insener Harald Wiekmann), Järva-Jaani (August Laupa), 1940. aastal valminutest Puka (Georg Saar) jt, kuid üldpildis jäävad siiski domineerima vanad talud ja mõisahooned. Nii ei saa me tegelikult adekvaatset ülevaadet sellest, kuidas 1930. aastatel riigilaenuga ehitatud uued koolimajad muutsid suuresti algkoolide üldpilti. Vanade koolide eelistamisest uutele räägib ka kaanepilt, mille asemel oleks võinud ju valida midagi 1930. aastate edumeelsetest koolidest. 

 

 

Kooliarhitektuuri edendamisest 1920.-1930. aastatel

 

Koolihoonete arhitektuuri edendamiseks korraldas haridusministeerium kaks arhitektuurikonkurssi: 1921. ja 1922. aastal ning 1929. ja 1930. aastal. Nende võidutöödest on kaks publitseeritud ning taas ilma arhitektide nimedeta. 1922. aasta alguses lõppenud konkursi võidutöö (lk 14) autorid olid Erich Jacoby ja Franz de Vries, kes võitsid samal konkursil lisaks 3-klassilisele tüübile ka 2- ja 6-klassilise algkooli kategoorias. 4 klassiga koolide seas võitis läti arhitekt Erich Gramtz. Konkurss oli koguni rahvusvaheline (nagu mitmed 1920. aastate arhitektuurikonkursid) ning kokku laekus ligi 200 projekti, neist pool välismaalt, arvatavalt ca 50 Lätist ja hulk projekte ka Soomest. Projektide hulka suurendas asjaolu, et kuna võisteldi mitmes kategoorias, siis oli ühelt arhitektilt võistlemas ilmselt mitu projekti. Jääb vaid mõistatada, kuidas õnnestus kõik esikohad eesti arhitektidele anda, Soome büroo Borg, Siren ja Aberg sai mitmes kategoorias vaid II preemia.

1930. aastal lõppenud haridusministeeriumi korraldatud koolimajade konkurss kukkus õigupoolest läbi, sest Eesti Arhitektide Ühing keelas oma liikmetel osalemise probleemide tõttu konkursi korraldajatega, nagu ka siis ette tuli. I preemia väärilist tööd ei leidunud, II kohta jagasid tehnik K. Jõe ja Põllumeeste Seltsi Ehitusvalitsus.

Nii mõnegi uue koolimaja ehitamisega tuli ette ka tõsiseid probleeme: varsti pärast avamist viis tuul ära Sauga koolimaja katuse, millele järgnes kohtuprotsess arhitekt Märt Merivälja vastu. Petseri maakonna kaunima ja suurima Senno algkooli (1936–38, insener Heinrich Levald) keldrid täitusid veega, tagantjärele avastati, et maja oli ehitatud allikale. Omapärane probleem kerkis esile Saaremaa algkoolidega: nimelt olid projekteerijad jätnud uutesse koolidesse kavandamata leivaahjud. “Kuidas me nüüd siis koolis leiba küpsetame!” ahastasid saare koolipered.

Koostaja kiituseks tuleb öelda, et raamatusse kogutud ja süstematiseeritud koolide omaaegsed fotod on suur väärtus ning hea tugimaterjal edasistele uurijatele. Palju on huvitavaid ehitus- ja valmimisaegseid pilte: Neeruti (1934, August Volberg), Rahumäe algkool (1936, Friedrich Wendach), Pelska algkool (valmis 1936, Anatoli Rozanski) on lausa pooleli. Lugejat austav oleks olnud annotatsiooni lisamine majade säilimise kohta, mis oleks eeldanud veelgi mahukamat tööd: tean seda albumi “20 aastat ehitamist Eestis. 1918–1938” taasväljaande annoteerimise kogemusest – kõiki talusid ja eramaju ei õnnestunudki leida. Ometi oleksid kas või osalisedki kommentaarid (hävinud või täna veel alles) orientiiriks järgmistele uurijatele. Arvame, nagu oleksid hooned igavesed, aga nad kaovad, ja kui nad jäävadki uue eurovoodri sisse alles, siis ei pruugi neid järgmise põlvkonna silm enam ära tunda (näiteks Kanepi koolimaja).

Paljud algkoolid leidsid peavarju mõisahoonetes ja need tunneb lugeja enamasti ära (Alu, Alatskivi, Ingliste, Vatla, Mäo, Laupa, Vasalemma), kuid tagasihoidlikumate mõisate ja nimede erinemise puhul see enesestmõistetav ei ole. Miski näiteks ei viita, et Rõhu koolihoone oli Norra mõis. Omaaegsete nimede kasutamine on loogiline, ent kes näiteks teab, kus asus Tallinna 25. algkooli aadressiks kirjutatud Uue-Riisipere maantee?

Fotode ja kujunduse (Piia Maiste) kvaliteedist rääkides pean taas kriitilise tooni võtma. Masendavalt palju leiame raamatust täiesti musti või mustjaid fotosid, kust hoonet õieti ei seletagi: Soosaare (lk 458), Kapera (476), Miku (490), Naha (491), Rasina (396), Koila (204), Kaika ( 475), Lõmala (536) jt koolide fotod. Liiga palju on ka neid, kus hoone ahastamapanevalt kaldu “kukub”: Tallinna Tartu mnt. koolihoone (82), Vooru (462), Kõrgepalu (483), Tornimäe (554), Kandla (527), Assikvere ja Elva (348) jt. Sedalaadi puudused oleksid olnud arvutitöötlusega väga lihtsalt välditavad.  

Arhitektuuriajaloolaste poolel on koolihoonete arhitektuuriajaloo kirjutamisel võlg üleval, kuid olemas on arhitektuurileksikonid, arhitektuurimuuseumi kataloogide sari (August Volberg, Erika Nõva, Nikolai Kusmin), palju muid käsitlusi, mahukad arhiivid. Album Eesti algkoolidest jääb kahjuks peegeldama kooliajaloolaste ja arhitektuuriajaloolaste kontaktide täielikku puudumist. Viimaste kaasamisel  oleks tulemus võinud olla märksa täiuslikum, ehitised atribueeritud ja kommenteeritud. Siiski on suur töö ära tehtud, mille eest tuleb tegijat kahtlemata tunnustada. Eraldi tänan Allika tänaval asunud Tallinna 14. algkooli foto publitseerimise eest: see on kool, kus mina kuue aastase tirtsuna kunagi kooliteed alustasin.  

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming