Toomas Tuulse ja tema 60 muusikas oldud aastat

Livia Viitol

Toomas Tuulse juubelisünnipäevale pühendatud kontsert „60 aastat muusikas“ 28. V Stockholmis Eric Ericsonhallenis.

8aastase Tooma joonistus ehtis kontserdi kavalehte.

Toomas Tuulse 70. sünnipäevale pühendatud kontsert tõi kokku hulgaliselt Rootsi ja Eesti muusikuid ja koorilauljaid ning arvuka kuulajaskonna. Kaheosaline kontsert oli üles ehitatud vastavalt pealkirjale: avapalale „Rõõmu valss“, mille Toomas Tuulse kirjutas kümneaastaselt, sekundeeris 2016. aastal valminud laul „Mõnikord“ („Some­times“, üks kontserdil kõlanud kaheksast esiettekandest) juubilari kümneaastase lapselapse Alice Tuulse võluvas esi­tuses. Lapsepõlveteemat jagus veel õige mitmesse muusikapalasse, sõnade autoriteks Jack Barnard (California), Karin Liungman (Rootsi), Ellen Niit ja Bernard Kangro. Viimase luulest on Tuulse viisistanud lisaks „Lepatriinu majale“ (1985) ka „Meri on maa“ (1992). Olgu öeldud, et eesti luuletajate loomingust oli sellel kontserdil esindatud Ellen Niit kuue tema sõnadele kirjutatud lauluga, Ernst Enno ühe, Hando Kask kolme ja Evelin Tamm ühe laulu sõnade autorina.

Kontserdi teine pool algas Käbi Lareteile pühendatud klaveripalaga „Uus elu“ juubilari esituses, sellele järgnes teatrile Varius 2004. aastal kirjutatud „Lahkumine“ (seatud 2014. aastal kammer­ansamblile). Seejärel kõlas kümme laulu ansamblilt SweedEst Song ja Stockholmi Eesti Segakoorilt, kellega kontserdi lõpupalades liitus Eestist kohale sõitnud kammerkoor Amabile.

Asjata ei kõnelda Toomas Tuulsest kui sillaloojast eri rahvusest muusikute, luuletajate, laulusõnade autorite, dirigentide ja interpreetide vahele. Sellelegi kontserdile olid kaasatud lisaks laulukooridele ja ansamblile SweedEst Stockholmis tegutsev ansambel Bänd koosseisus Toomas Tuulse, Tuulikki Bartosik, Rickard Malmsten, Ulf Allgulin ja Jan Heidenberg ning kümneliikmeline orkester, mille koosseisus on mitme rahva esindajaid. Üheteistkümne solisti hulgas, kes Eric Ericsonhallenis üles astusid, oli Eesti-Rootsi, Eesti-Austria ja Rootsi-Ameerika juurtega lauljaid ja interpreete.

Dirigentidena olid juubilari kõrval kaastegevad Meeli Lass (Tallinn), Epp Jaanisoo (Stockholm), Henry Turu (Stockholm) ja Kaspar Kõrvits (Stockholm). Kontserdi lavastaja oli Mimmi Kask (Stockholm), heli ja video eest vastutasid Stellan Särlefalk ja Josef Tuulse (mõlemad Stockholm).

Milles kontsert publikut veenis? „Meri on maa“ oma eleegilisuses, „Kuula“ suur saladuslikkus, „Imede aia“ võimsus, „Läks aga metsa mängima“ ja „Kosja­sõidu“ uuenduslikkus, Ellen Niidu ja Ernst Enno tekstide põhjal loodud laulude lüürilisus – kõik need kõnelevad vaid ühest, eesti muusika elujõulisusest ja sütitavusest.