Soliidne punkt kirevale jazziaastale

Ivo Heinloo

XIX rahvusvaheline festival „Jõulujazz” 23. XI – 15. XII Tallinnas.

Kuigi nende ridade ilmumise ajal pole „Jõulujazz” veel läbi saanud, on siiski juba kogunenud piisavalt muljeid, et teha väike vahekokkuvõte. „Jõulujazz” sai alguse siis, kui PÖFF lõppes. Nii on see läbi aastate ikka olnud, et just need kaks festivali on ajal, mil kõikjal käib pühade-eelne otste kokkutõmbamine, pakkunud meie pimedatesse öödesse kirgastavamaid hetki.

„Jõulujazzi” üka meeldejäävamaid kontserte oli Paula Morelenbaumi ülesastumine.

Artur Sadovski

Üks meeldejäävamaid „Jõulujazzi” kontserte oli tänavu Brasiilia lauljanna Paula Morelenbaumi ülesastumine. Morelenbaum on Eestis varemgi käinud. Juhtus see 1997. aastal, kui ta tuli „Jazz­kaarele” kogu oma perekonnaga. Seekord pakkus bossanoovatäht aga midagi hoopis teistsuguses võtmes. Ilmselt võis nii mõnigi, kellele bossa nova võrdub palaga „Tüdruk Ipanemast”, mida on tõlgendatud tüütuseni, kontserdile minna eelarvamusega, mis osutus aga absoluutselt õigustamatuks. „Bossa nova” tähendabki ju tõlkes uut lainet või uut trendi ning ka tänasel päeval on võimalik sellest raamidesse kammitsetud stiilist midagi uut leida. Morelenbaumi ansambli nimi Bossarenova peaks tähendama uuendatud bossat, nii nagu vanadele majadele antakse uus elu ja väljanägemine. Vaieldav, kui autentne see kõik on, ent ilmselt ongi tegu pigem bossa nova renoveerimise, mitte restaureerimisega.

Instrumentalistid on säravate vokalistide ansamblites tihti tagaplaanil, trio Bossarenova kohta võib aga öelda, et igaüks kolmest ehk Morelenbaum ise, pianist Ralf Schmid ja trompetist Joo Kraus on muusikaline isiksus. Kogu kontsert oli kompaktne, ent täis ootamatusi. Joo Krausi beatbox ja saksakeelne räpp ning oskuslikult kasutatud kajaefekt, Krausi ja Schmidi elektroonilised dialoogid tekitasid tahtmise kuulata just seda duot esinemas hoopis mõnes teises kontekstis. Ja ega bossanoovaga enam suurt pistmist polnudki, kui käsile võeti Michael Jacksoni repertuaar. Küll aga kõlas selgelt bossanoova võtmes biitlite „Blackbird”, siiski äratuntavalt originaalilähedasel kujul. Ja muidugi kummardus bossa nova suurkujudele, Jobimile, kellelt kõlas üks suuremaid hitte, „Aguas de Março”, ja tema ühele lähemale kaastöölisele Vinicius de Moraesele. Ei puudunud ka klassika: Morelenbaumi üks lemmikuid on nimelt Robert Schumann, kelle laule ta tavatseb esitada portugalikeelsena. Küllap oleks see muusika kõlanud hoopis teistmoodi koos bigbändiga, millega Morelenbaum tihti üles astub, aga ka kammerlikumas versioonis oli kontsert nauditav stiilikirev mikstuur.

Kristjan Randalu esinemine „Jõulujazzil” on saanud juba heaks traditsiooniks. Nüüd taas pikemat aega Eestis, kuid rahvusvaheliselt jätkuvalt väga aktiivne muusik sai hiljuti ka väärilise kodumaise tunnustuse kultuurkapitali aastapreemia näol. „Jõulujazzil” esines ta koos saksa sõpradega ansamblis, mis kokku pandud vaid Baden-Württembergi liidumaa jazzipreemia võitnud muusikutest. Esialgu üheks kontserdiks ja saksofonist Peter Leheli algatusel, aga nagu tihti juhtub, klappis koostöö nii hästi, et ansambel jäigi kokku. Kava oli eklektiline, muusikat kõigilt bändi liikmetelt. Randalu sulest pärines selles valikus tema üks kaunimaid kompositsioone – melanhoolne ja mõtlik „Stiller Beobachter”. Tegemist on Randalul praegu tõesti palju: kontserdile saabus ta otse Pariisist, kus esines eestlastelegi hästi tuttava Dhafer Youssefi ansamblis.

Vokaalansamblid on alati kaunistanud „Jõulujazzi” kava ja sellelgi korral tulid kohale gospellauljad otse Harlemist, kuid uut plaati esitles ka meie enda a cappella grupp Estonian Voices. Nii nagu JazzEnsemble Baden-Württemberg, tuli ka Estonian Voices kokku n-ö projektipõhiselt, seoses 2011. aasta kui kultuuripealinna-aastaga, aga nendegi ansambel on osutunud piisavalt elujõuliseks ja jõudnud nüüd ka plaadini. Samavõrra elujõuline ning viimasel ajal päris palju Eesti eri paigus esinev Joel Remmel Trio andis Kumus samuti toreda kontserdi ning kuuldavasti töötab see ansambel nüüd juba oma kolmanda plaadi kallal.

Kokkuvõtteks: soliidne punkt kirevale jazziaastale, kuhu mahtus juubeleid, maailmastaaride külaskäike, meie staaride külaskäike maailma, institutsionaliseerumist, uusi ja tänuväärseid algatusi. Jazzivallas külvati nii mõnigi uute arengusuundade seeme. Järgmisel korral, kui tibusid loetakse, saame neile kindlasti juba kaugemale ulatuva pilguga vaadata.