Muinasjutt ilma lõputa

Jorma Toots

Alo Põldmäe Griegi mälestusmärgi  juures Bergenis. Selle reisi muljed heiastuvad tema tsüklis „Norra fjordid“, mis kõlas juubelikontserdil klaveriduolt  Müntel-Toots.

Alo Põldmäe Griegi mälestusmärgi juures Bergenis. Selle reisi muljed heiastuvad tema tsüklis „Norra fjordid“, mis kõlas juubelikontserdil klaveriduolt Müntel-Toots.

Erakogu

 

Alo Põldmäe autorikontsert „Tema kõrgeausus kuninganna Klaver!“ 22. V Vanemuise kontserdimajas.

22. mail tähistas oma seitsmekümnendat sünnipäeva helilooja ja heliloojate õpetaja Alo Põldmäe. Sel puhul kõlas Vanemuise kontserdimajas autorikontserdil klaverimuusika, mis on viimasel kümnendil olnud Põldmäe lemmikžanr. Küllap on selles oma osa tema tegevusel Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja ja juhina. Põldmäe uuem klaverimuusika seostub tugevasti ka tema loodusfotograafia harrastusega. Looduses liikumisest sündinud muusikaliste kujundite ring kõlab vastu tema teoste meditatiivsetes, sugestiivsetes lõikudes. Nende vastukaaluks on jõulised ja värviküllased helimaastikud, mis annavad edasi ka kõige majesteetlikumaid looduslikke või inimkäte loodud vorme. Väga tugev mõjutaja paistab olevat ka sünnilinna genius loci – paigavaim, tänu millele on muusikalise vormi saanud või saamas kõik Tartu sümbolid.

Algusest lõpuni väga soojas ja südamlikus meeleolus möödunud kontserdi kava oli koostatud nii, et kuulajate ees rullus helisevate piltide kujul lahti justkui üks sõbralik ja omapärane maailm, kus aja kulgemisel ja muusikalistel moevooludel pole erilist tähtsust.

Kõlanud teoste pealkirjade abil saab aimu, mis sellesse muinasjutulisse maailma mahtus. „Tartu piltide“ esimesest osast (2012) kõlasid Kadri-Ann Sumera väga meeldivas esituses „Inglisild-Kuradisild“, „Toomkiriku varemed“ ja „Emajõgi“. Tsükli teise osa (2013) palad „Tähetornis“, „Jalutuskäik Toomemäel“ ja „Tartu Vaim“ kandis ette helilooja tütar Helen Põldmäe, kes imeilusasti mängis veel ka palad „Muinasjutt ilma lõputa“ ja „Vanad asjad, sh mängutoosid“. Ta on olnud paljude Põldmäe lastepalade inspiratsiooniallikas ja esitab sagedasti nii uuemaid kui ka vanemaid palu isa loomingust. Tallinna muusikakeskkooli õpilane Arko Narits esitas lisaks palale „Muinasjutt“ suurepäraselt kaks osa tsüklist „Eesti maastikud“ (2008)  „Värska liivakõrbes“ ja „Ristna murdlainetus“.

Juubilari praegune kompositsiooniõpilane Algis Pauljukaitis Heino Elleri nimelisest Tartu muusikakoolist kandis ette tundlikku kõlameelt ja osavust nõudva pala „Ääri mööda“ (2013), mis põhineb viisil „Meil aiaäärne tänaval“. Esimese kontserdipoole lõpetas Olav Ehala, kes vürtsitas meeleolukate kariibi-, ragtime’i- ja funky-rütmidega Põldmäe tuntud lastepala „Vihmas ja päikesepaistel“ ning laulu „Kui ükskord seitse kassi“.

Kontserdi teise poole avalooks oli kontserdi ainus mitte-klaveriteos „Pühendus“ (2008) Elke Undilt orelil. Seejärel mängis klaveriduo Ebe Müntel ja Jorma Toots kahe klaveri tsükli „Norra fjordid“, mille esimene osa „Sognefjord“ on valminud 2012. aastal ja teine osa „Hardangerfjord“ sai sel õhtul esmaettekande. Mõlemad osad toetuvad norra rahvaviisidele, mis meisterlikult seatud kahe klaveri faktuuris omandavad kõige erinevamaid ilmeid. Põldmäe üks armastatumaid teoseid, 1981. aastal kirjutatud „Loire’i lossid“ kahele klaverile kõlas selle tsükli esmaesitajate, klaveriduo Nata-Ly Sakkose ja Toivo Peäske esituses. Publikul oli võimalus veenduda, kui suur varandus on üks aastakümneid koos mänginud kammeransambel, kes esitab paljudel lavadel küpsenud suurepärast muusikat.

Kontserdi suurima aplausi teenis Elleri muusikakooli V klassi õpilane Marten Mõru, kelle soleerimisel kuulsime kolmest osast koosnevat „Noorte klaverikontserti“ (2002), kaastegev oli sama kooli keelpilliorkester Kristel Eeroja-Põldoja juhatusel.

Õhtu lõpetas veel üks esiettekanne, improvisatsiooniline „fresko“ „Suur-Taevaskoda“, kus lõid kaasa kõik kontserdil üles astunud pianistid viiel klaveril, dirigendi rollis autor ise. Selle aleatoorilise teose esitusse tõid humoorika varjundi näituse „Eesti klaveriavastusi“ rariteetsed klaverid, mille kõla prepareerimise eest oli aeg juba piisavalt hoolt kandnud.

Alo Põldmäe juubelikontserdiga samale päevale sattusid ka Eesti heliloojate festivali avakontserdid Tallinnas ja Tartus. Järgnevatel päevadel kõlasid Tartu Jaani kirikus esiettekanded nii tema õpilastelt kui juubilarilt endalt.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar