Maarjamaa missapsalmid

Lauri Jõeleht

Margo Kõlar, Missapsalmid 2012 lauljale ja koorile. Aasta B. Maarjamaa, 2012. 65 lk. Läinud aasta lõpul, 15. detsembril, esitleti Pirita kloostris kirjastuse Maarjamaa 50. tegevusaasta tähistamisel Margo Kõlari missa­psalme, mida lauldi Pirita kloostris Issanda aastal 2012, kokku 59 psalmiviisi pühapäevadeks ja suuremateks kirikupühadeks. Tol laupäeval esitasid psalme lisaks autorile veel Kadri Hunt, Taniel Kirikal ja Jaan-Eik Tulve. Tegemist on esimese osaga katoliku kiriku sõnaliturgiasse kuuluvate psalmilaulude kolmeaastasest tsüklist, millest saab ainulaadne teoste kogu Eesti muusikaajaloos. Psalmide tekstid on pärit „Pirita psaltrist” Vello Salo ja Indrek Hirve tõlkes („Psalmid”, Maarjamaa, 2009). Psalmide tõlkeid on eesti keeles üsna mitu ja tõlkijad on lähtunud erinevatest printsiipidest. Isa Vello Salo on öelnud, et kuna need on laulutekstid, siis peaksid nad olema ka lauldavad, mida osa tõlkeid tema sõnul kahjuks ei ole. See oli ka autorite põhiliseks ajendiks „Pirita psaltri” loomisel – anda välja lauldav psalmitekstide tõlge. Selle ilmumise järel on Salo korduvalt kutsunud heliloojaid üles värsketele psalmitõlgetele muusikat kirjutama. Tema initsiatiivil toimus 2009. aastal koostöös heliloojate liiduga heliloomingukonkurss „Taaveti laul”. Margo Kõlar ütles esitlusel, et on alati tundnud kutset kirjutada liturgilist ja vaimulikku muusikat ning temagi sai innustust isa Vello üleskutsest. Teise Vatikani kirikukogu järel 1969. aastal katoliku kirikus sisse viidud missareform jättis liturgia väga suurest osast muusikalisest repertuaarist ilma, kuna paljud viisistatud tekstid ei sobinud enam sisuliste muudatuste tõttu. Teine väga suur muutus oli ladina keele asemel kohaliku keele kasutuselevõtt, mille reform ette nägi. See andis heliloojatele võimaluse kujundada uus liturgiline repertuaar, mis vastaks uue liturgia tingimustele. Kasutusele tuli ka uus liturgiline kalender, mille tekstid hõlmavad kolme aastat ja mis on jagatud A-, B- ja C-aastaks. Niisiis on kasutusel palju rohkem tekste kui enne reformi ja see suurendab heliloojate tööpõldu veelgi. 

Võib öelda, et Margo Kõlar on võtnud südameasjaks viisistada kogu liturgilise kalendri psalmid. Esitletud psalmikogumik hõlmab B-aasta 56 pühapäevapsalmi ning lisaks veel kolm nädala sisse jäänud pühade psalmi. Selleks, et kogu liturgilise kalendri psalmirepertuaar ära katta, on heliloojal vaja veel viisis­tada ka A- ja C-aasta pühapäevade psalmid, mis kokku annab üsna mahuka mitmeköitelise teose.

Liturgilise ja vaimuliku kontsertmuusika puhul lähtutakse täiesti erinevatest printsiipidest ja need täidavad ka erinevat funktsiooni. Kui kontsertettekandeks kirjutatud vaimulikule muusikale tuleb suur mitmekesisus ja tihti ka kontrastide rohkus sageli kasuks, siis liturgiline muusika on seda parem, mida vähem on seal väliseid kontraste ja rohkem mõtisklusse süüvimist. Nii nagu suulises traditsioonis loomulik, on kogu gregooriuse laulu nime all tuntud  muusikaline pärand munkade poolt sajandite jooksul päevast päeva, aastast aastasse lihvitud sedavõrd orgaaniliseks tervikuks, et traditsioonilises Rooma riituses võib liturgiat vaieldamatult pidada erakordselt ilusaks kunstiteoseks. Missareformi tekitatud vaakum, mis jättis suure osa gregooriuse laulu pärandist kõrvale, vajab täitmist.

Margo Kõlar on Eestis seda vaakumit juba pikemat aega täitnud, olgugi et tema tööd on ajendanud pigem emakeelse ladusalt muusikas voolava liturgilise muusika kirjutamine, kui millegi heastamine. Ja Kõlari liturgiline muusika on parim, mida reformijärgsetel uutel missadel kuulnud olen! Tema psalmide helikeel kasvab välja gregooriuse laulu pärandist, kuid on siiski omanäoline ega võta otseselt midagi üle. Kõik psalmid peale mitmehäälsena klassikalises notatsioonis kirjutatud „Jõulupüha kesköömissa psalmi” on ühehäälsed ja kirjutatud kvadraatnotatsioonis neljale noodireale. Tema teosed jätavad ruumi teksti üle mõtisklemiseks ja   toetavad seda, mis ongi liturgilise muusika puhul kõige olulisem. Kõlari meloodiad on ilma melismaatiliste liialdusteta ja piisavalt lakoonilised, et tähelepanu tekstilt mitte liiga palju kõrvale juhtida. Seejuures on need meloodiliselt huvitavad ja vabad klassikalise harmoonia tüüpvormelitest, muutumata koormavaks. Pirita kloostris lauldakse pühapäevastel missadel lisaks psalmidele ka tema kirjutatud „Pirita missat”, mis on samuti väga ilus terviklik teos.

Protsess, mis suulises traditsioonis iseenesest loomulikult kujuneb, tuleb ka helilooja loodud psalmidel korduva laulmise läbi aja jooksul läbi teha. Seetõttu, olgugi psalmid nüüd valmis ja kaante vahel, on nende lihvimisega veel väga palju tööd, nagu Margo Kõlar ka esitlusel ütles. Nende teoste erakordsus seisnebki selles, et need võivad aja jooksul veel üsna palju muutuda ja täiustuda. Sarnaselt gregooriuse laulu kujunemisega paljude autorite ühistööna võib Margo Kõlari ette võetud tööst kujuneda väga omanäoline ja liturgiliselt terviklik helikeel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming