Harry Olti (26. IV 1929 – 27. VII 2016) meenutades

Meie hulgast on 88. eluaastal lahkunud muusikateadlane, helilooja, muusika- ja kultuuritegelane Harry Olt.

Harry Olt sündis Porkuni vallas Kadila külas 26. aprillil 1929. aastal. 1944. aasta sügisel põgenes ta 15-aastasena Rootsi, kus alustas kohe klaveri- ja muusikateooria õpinguid. Hiljem õppis Uppsala ülikoolis muusikateadust ja Stockholmi ülikoolis muusikasotsioloogiat, eraviisiliselt ka Olav Rootsi käe all dirigeerimist ning Eduard Tubina juures kompositsiooni.

Harry Olt pidas Stockholmis erastuudiot, juhatas sealset muusikakooli, oli Rootsi raadio muusikatoimetaja, kontserdibüroo Rikskonserter mänedžer, Härnosandi pedagoogilise kõrgkooli ja muusikakõrgkooli lektor, kõige pikemalt 1970–1994 aga Södertälje linnavalitsuse teatri- ja muusikaintendant, ka Stockholmi ülikooli Balti uuringute instituudi teatri- ja muusikareferent ning sekretär. Ta tegutses Rootsis riiklikes ametites, osales Rootsi kultuuriuuringutes, mitmel puhul oli ka seotud Rootsi kuningliku muusikaakadeemiaga.

Nendes ametites rakendas Harry Olt võimalusi tuua okupeeritud Eestit Rootsile lähemale, tutvustades eesti kultuuri ja muusikat. Ta koostas Rootsi raadiole ja muusikaakadeemiale eesti muusika referentsfonoteegi ja Eduard Tubina käsikirjade fondi ning tegi saateid. Tutvustas populaarses saatesarjas „Nattstudio“ Eduard Tubina, Rudolf Tobia­se ja Heino Elleri loomingut, aga ka eesti uuema muusika paremikku. 1985. aastaks sai Olt valmis Tubina loomingu koondülevaate, diskograafia ja bibliograafia. Ka kirjutavas ajakirjanduses oli Harry Olt aktiivne kaastööline ja toimetaja, sh 1952–1964 ajakirja Vaba Eesti tegevtoimetaja. Ta tegi kaastööd mainekatele muusikaleksikonidele, suutes neisse sisse viia ka eesti heliloojaid ja kaasata autoriteks meie muusikateadlasi.

Põgusamalgi kokkupuutel Harry Oldi tegemistega avanesid vaba maailma kultuurikogemus ja sellega kaasnevad võimalused. Harry Olt oli väga hea praktilise vaistuga, ta oli muusikaärimees selle sõna parimas tähenduses, teades alati, mis midagi väärt on. Ka tema enda muusikas on iseloomulik nüüdisaegne väljenduslaad ühendatuna selge konstruktiivse algega. Tema autorikontserte on toimunud ka Eestis.

Alates 1960ndatest sai Harry Oldist peamine eesti ja rootsi kultuuri vahendaja. Ta korraldas meie kollektiividele ja solistidele vabas maailmas kontserdireise, konverentse, näitusi, avaldas trükiseid ning ülevaateid, osates leida ka Rootsi riigilt ürituste korraldamiseks toetust. Just riiklike kultuuriuuringute pinnalt tuli Olt 1965. aastal esimest korda Eestisse ja 1967 toimus juba RAMi esimene kontserdireis Rootsi, 1972 tulid sinna Tallinna Kammerkoor ja Estonia ballett. Ilmusid Harry Oldi raamatud „Eesti kaasaegsetest heliloojatest“ (1972), väärtuslik koguteos „Estonian Music“ (1980) jt. Markantseim näide on Rootsi Muuseumiühingu auhinna saanud projekt „Tuule ja vee lapsed“ (1986–2002: Kaljo Põllu graafika, Jaan Kaplinski tekstid, Tubina 2. klaverisonaat Vardo Rumesseni ettekandes).

Priit Kuusk

Eesti Heliloojate Liit

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Muusikateaduse Selts

Eesti Rahvuskultuuri Fond

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

Rahvusooper Estonia

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar