Bremenis koostöövõimalusi ja kontakte otsimas

Madli-Liis Parts

VII rahvusvaheline jazzimess „Jazzahead!” 19. – 22. IV Bremeni messikeskuses peetud VII rahvusvahelisel jazzimessil „Jazzahead!” esindas Eestit Eesti Jazzliit. Juba kolmandat aastat osaleme maailma olulisimaks jazziprofessionaalide kokkutulekuks kujunenud sündmusel, mis on üheaegselt klassikaline mess, showcase-festival, intensiivsete töökoosolekute ja valdkonna tublimate tunnustamise paik. „Jazzahead!’i” juba kolmandat aastat külastanud Jaak Sooäär on rahul, et tänu Eesti Muusika Arenduskeskusele õnnestus tänavu viia messile rohkem inimesi. „Eestis ei pruugi tajuda, kui intensiivne on jazzielu ja kuidas üldse asjad käivad. Kui oleks minu teha, siis tooksin siia bussiga rahvast, sest siin saab paari päevaga väga hea ülevaate, mis toimub, milline on tase, kuuleb huvitavat muusikat, võib leida uusi ideid ja kohtuda inimestega, kellega muidu ei kohtuks. See ei ole küll väga odav, aga kahe päevaga saab kätte info, mida ei saa isegi mitme välisfestivali külastusega,” võtab Sooäär kokku messi kasutegurid. Ehkki traditsiooniliselt uhkete väljapanekutega ja meeleolukate vastuvõttudega Prantsusmaa, Kataloonia või näiteks Põhjamaade kõrval võib tunduda, et Eestil on keeruline pildile jääda, kinnitab kohapealne eluolu vastupidist. Eesti muusikuid ja korraldajaid tuntakse hästi. Oli tavaline, et Eesti boksi jäeti teateid ja plaadipakke neile, kes „Jazzahead!’ile” tulla ei saanud. Uuriti konkreetseid koostöövõimalusi ja kontakte, saadeti tervitusi Kadrile (Voorand), Annele (Erm) või näiteks Villule (Veski). Mis seal salata, messi spontaansete lõpupidude raskuskesegi on nihkunud viimasel kahel aastal Eesti boksi juurde.

Aastatega on meie esindatus messil kasvanud. Kui alustasime lihtsalt külalistena, kaasas vaid Eesti jazzi promoplaadid, visiitkaardid ja mõned voldikud, siis juba teist aastat oli meil oma boks. „Jazzahead!’i” Eesti meeskond oli esmakordselt suur: Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Kristjan Mazurtšak, Oleg Pissarenko ja Aleksei Saks – kõik muusikud, pedagoogid ja aktiivsed jazzielu korraldajad kodumaal.

Minul oli võimalus osaleda neljandat aastat ajakirjanikuna ja nüüd ka Tallinna Kultuurikatla esindajana, tutvustasin projekti „Klaasimaailm”, kus Eesti klaasikunstnike valmistatud instrumentidel improviseerivad Norra muusikud. Euroopa kultuuripealinna aastal sündinud projekt on äratanud sedavõrd palju tähelepanu, et „Jazzahead!’il” pidasime esimesi läbirääkimisi nelja riigi korraldajatega idee arenduseks mitmel festivalil.

Jazzimessil osales tänavu 503 eksponenti 31 riigist, üle 7000 professionaali 43 riigist, 17 kontserdipaigas anti 70 kontserti. Muljetavaldavat loetelu võiks jätkatagi, kui mõelda näiteks showcase’ide rahvusvahelistele žüriidele, kes pidid sadade kandidaatide seast välja valima need 5–20 koosseisu, kes said võimaluse esineda ühel seitsmest showcase’ist. Saksa jazzi showcase’i žürii töös osales tänavu ka Jaak Sooäär.

Siiski ei näita suured arvud ja kiirkohtumiste hulk sündmuse mõjukust. „Jazzahead!’i” trumbiks on kontseptsioon, mis on platvorm samaaegselt festivalikorraldajatele, piirkondlikele infokeskustele, alaliitudele, mänedžeridele-agentidele ja õppeasutustele. Muusikutele ehk vähem, sest kontaktid sünnivad ikka live-esinemiste põhjal, mitte boksist boksi reklaammaterjale jagades. Sõel showcase’idele pääsemiseks on aga ülitihe.

Tänavu oli showcase’ide keskmes Hispaania jazz. Järgmisel aastal on Schlachthofi kultuurikeskuse lava üheks õhtuks Iisraeli gruppide päralt. Korduvalt on teemaks olnud ka Eesti showcase, ent ehk toimivad praegu isiklikule vahetule kontaktile rajatud meetodid tõhusamalt. Nii suurel ja eklektilisel sündmusel showcase’i korraldamine on ülikulukas, tulemus aga ennustamatu. Praeguste võimaluste juures tasuks pigem investeerida kompaktsetesse infomaterjalidesse ning sellesse, et võimalikult palju Eesti jazzielu korraldajaid saaks messi külastada. Ehk võiks ka „Jazzkaare” jazzipreemiatega käia auhinnana kaasas „Jazzahead!’i” külastus.

Tartu jazzielu hing Oleg Pissarenko, „Jazzahead!’il” uustulnuk, usub, et messist saaksid kõige rohkem kasu just need Eesti korraldajad, kes on ühtaegu ka aktiivsed muusikud, sest ideed sünnivad komponentide sümbioosis. Samuti on ta seda meelt, et läbimõeldud ühisekspositsioon näiteks Eesti Jazzliidu all annaks tiimile rohkem kõlapinda kui igaühe eraldi asjatamine.

„Selline sündmus on superhea kontaktide loomiseks, kui saad aru, mis ümberringi toimub, ja on tehtud eeltöö. Praeguse kogemuse põhjal tundub, et peaksime vaatama rohkem Ida-Euroopa suunas, sest meil on nendega kergem saada ühendust, meil on palju ühist ja võimalusi olla teineteisele kasulikud,” räägib Pissarenko. „Traditsiooniliselt vaadatakse läände, kuid, olgem ausad, meid seal väga ei oodata. Ida-Euroopaga tundub teisiti. Näiteks Igor Butmani firma andis selge sõnumi, et tahetakse olla rohkem Eestiga seotud. Siit võib üht-teist tõsist areneda. Põnevad kontaktid tekkisid Sloveenia, Slovakkia ja Kreekaga, Venemaa festivalidega.”

Sooääre hinnangul on messil osalemise mõte olla pildil, kuid tema meelest peaks Eesti sihtima pigem Saksa poole. „Usun, et meie suund jääb lähiajal samaks – olla olemas, sest me ei suuda suurte riikidega Euroopa jazziturul konkureerida. Jätkuvalt on moes Põhjamaad. Pole võimatu, et ka Eesti saab sellest kasu lõigata. Soomlased pürgivad hetkel tugevalt Saksa turule, mis on uus nähtus. Varem on see olnud rohkem rootslaste ja norralaste käes. Ei saa välistada, et meiegi suudame seda kunagi teha. Las vesi uuristab kivisse auku. Meie üldpildi tase on tohutult tõusnud. Küsimus on, kuidas end kehtestada. On vaja jäälõhkujat, kes murraks ukse lahti,” on Sooäär veendunud.

Kuna kohal on pikaaegse kogemusega tipp-professionaalid üle maailma, siis jõutakse kiiresti otsusteni ja vettpidavate plaanideni. Reeglina jääb ära tutvumisring, sest kõik tunnevad kõiki või ollakse omavahel usaldusväärset liini pidi seotud. Algselt Euroopa korraldajaid haaranud messi geograafia on jõudsalt laienenud: tänavu tutvustasid end stendiga Aserbaidžaani, USA, Kanada, Indoneesia, Brasiilia ja Korea esindajad.

Rahvusvaheliste organisatsioonide töökoosolekud ja tähtsündmuste korraldamine on messi raames tavapärane. Nii tähistas 25. tegevusaastat Euroopa jazziprodutsente ühendav Europe Jazz Network, kelle aastakonverents toimus mullu Tallinnas.

Kokku sai ka Euroopa jazziajakirjanikke ühendav Europe Jazz Media (EJM), mille eesmärk on tagada professionaalne rahvusvaheline keskkond jazzialase info vahetamiseks. EJMi missioon on luua ka noortele rohkem võimalusi jazzist kirjutada ja anda neile rahvusvahelisi kogemusi. Sügiseks peaks valmima professionaalsete jazziajakirjanike andmebaasi esimene etapp, mis hõlmab kõigi Euroopa riikide trükimeedia esindajaid. Samuti valmistatakse ette rahvusvahelist noorte muusikaajakirjanike projekti.

„Jazzahead!’il” anti välja kolm auhinda. Jazziedendaja tiitli ehk Škoda auhinna pälvis Siggi Loch, legendaarse plaadifirma ACT Music omanik. Europe Jazz Network tunnustas Iirimaa algatust, Gerry Godley juhitud „12 punkti” („12 points”), mis on Euroopa noorte andekate bändide festival, kus aastaid tagasi esines ka Hedvig Hanson. Tänavu jõudis Iiri algatus meiegi publikuni, kuna „Jazzkaare” sees toimus samanimeline minifestival, kus esines kolm gruppi. Parimate bändide Euroopa tuuri süsteem on tänu sellele festivalile kenasti toimima saadud. Esmakordselt tunnustati ka parimat saksa jazziajakirjanikku: 5000 eurot läks preemiana vabakutselisele Hans-Jürgen Linkele.

Eesti jazzisektori jaoks on „Jazzahead!” kindlasti rahvusvaheliselt aasta olulisim sündmus, kus tasub olla kohal neil, kes valmis laiendama usaldusväärsete kontaktide võrku. Vahet polegi, kas tutvustada Eesti jazzi, Eestit kui heade festivalidega turismimaad või algatada koostööprojekte. Praegu võib tunduda võõra mõttena, et Eesti jazzmuusik osaleb Indoneesia või Korea muusikute algatatud projektis, kuid hea tahtmise korral võib seegi saada reaalsuseks tänu jazzimessil loodud kontaktidele.

Lisainfo www.jazzahead.de

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming