Kas kaitsta loodust või kaevandada põlevkivi?

Näidisülesanne parlamendikandidaatidele

ANDRES MARANDI

Töötajate valikul on uus tendents kasutada intervjueerimise käigus näidisülesandeid. Parlamendisaadikute valimist võib mingil moel samuti võtta kui töötajate otsimist, sest otsustajad ju vajavad teadmist, mida kandidaadid mõtlevad, mida oskavad ja kuidas käituvad. Igapäevases väitluses kasutatakse tavaliselt inimesi lähedalt puudutavaid teemasid, nt hambad, viin, tulumaks jms, kuna siis pääsevad valla emotsioonid ja sisusse ei ole vaja süüvidagi. Teatavasti on aga meil heaks kiidetud teadmistepõhine riigijuhtimine.

Põlevkivi on viimasel ajal olnud ajakirjanduses üks põletavatest küsimustest. Põlevkivist on Sirbis kirjutanud Kaarel Tarand, põlevkivi majandamise kohta on ametliku arvamuse esitanud riigikontroll ning oskuslikku valmiskampaaniat põlevkivi kaevandamismahtude suurendamiseks on alustanud AS VKG. Valimistehirmus on valitsev partei viimasel hetkel muutnud täielikult oma poliitilist seisukohta kaevandamismahtude suhtes. Kui veel umbes aasta tagasi saatis keskkonnaminister välja tugeva sõnumi, et kaevandamismahte ei suurendata, siis nüüd lubab uus, kuid sama erakonna minister neid suurendada.

Siit tuleneb ka näidisülesanne meie parlamendikandidaatidele: kuidas teie käituksite olukorras, kus põlevkivi kaevandada on vaja, aga kaevandamist piirab üleeuroopalise tähtsusega „Natura 2000“ looduskaitsealade olemasolu? Kas sulgeda toimivad kaevandused, millesse on tehtud hulgaliselt investeeringuid ja mis annavad keskkonnatasudena riigieelarvesse olulise hulga raha? Kaevandamise lõpetamine annaks tõenäoliselt suure hoobi põlevkivitööstusele üldiselt, kahjustada saaks kogu põlevkivi temaatikat puudutav teadus- ja arendustegevus.

Teine variant oleks vaikselt edasi kaevandada ja loota, et ehk Euroopas keegi seda ei märka – see tundub olevat hetkepoliitika.

Kolmas variant on tõestada Euroopale, et põlevkivikaevandamine on väga oluline ühiskonnale esmatähtsatel, sh sotsiaalsetel ja majanduslikel, põhjustel.

Neljas variant oleks Euroopas tõestada, et Eestis on kogemata kehtestatud liiga palju „Natura 2000“ alasid ning mõni neist tuleks nimekirjast välja arvata.

Kui ülesanne puudutaks Nabala karstiala, siis tuleks siinkohal edasise info andmine lõpetada ning kandidaadid saaksid oma arvamuse esitada tundeküllaselt. Kuid meie valik on teadmistepõhine otsustamine. Selle tarbeks esitame taustmaterjali Selisoo ja Estonia kaevanduse piirkonnast, kus osutamise alusena saab kasutada kolme publitseeritud teadusartiklit rahvusvahelistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades (nn 1.1 publikatsioonid). Järgnevalt on kommenteeritud artikleid nende publitseerimise järjekorras ning täisviited on antud artikli lõpus, et kandidaadid saaksid vajaduse korral lugeda algallikaid. Selisoo piirkonna konflikt on tekkinud keskkonnaministeeriumi koordineerimata tegevusest. Juba Nõukogude ajal kehtestati Estonia kaevanduse piirkonnas aktiivsed põlevkivivarud, kuid 2004. aastal andis keskkonnaministeerium välja kaeveloa, mille piir ulatub ka Selisoo raba alla. 2004. aastaks valis Eesti välja oma „Natura 2000“ alad ja saatis vastava nimekirja Euroopa Komisjonile. Õnnetusena piiritleti üks ala just Selisoo piirkonnas ning selle tulemusena kattuvad „Natura 2000“ ala ja kaevandusloaga piiritletud ala üsna suures ulatuses.

Orru jt¹ publitseerisid Selisoo piirkonna uuringutulemised, mille põhijäreldus oli, et Estonia kaevandus ei mõjuta selle kohal asetseva Selisoo veerežiimi. Põhiargumentidena toodi välja sooturba alumiste kihtide väga hea veepidavus ning asjaolu, et kaevandusest väljapumbatava vee mõju balansseerivad sademed.

Marandi jt² publitseerisid veidi hiljem artikli, kus väideti vastupidist, et Selisoo-alune kaevandamine mõjutab soo veerežiimi. Jõuti järeldusele, et kui kaevandus liigub 2012. aasta seisust (3 km kaugusel) Selisoole lähemale, siis tulenevalt põhjaveevoolamise iseärasusest tekib põhimõju juba kaevanduse liikumisel Selisoo piirini. Juhul kui kaevandus läheks hiljem ka Selisoo alla, siis oluliselt suuremat kahju lisaks enam ei tekitata. Ehk siis maa-aluste kaevanduste plaaniline mõju maa peal asuvatele süsteemidele on oluliselt suurem kui kaevanduse füüsilised piirid.

2014. aastal publitseerisid Marandi jt³ pehmema teadusartikli, kus võetakse kokku kahe eelneva uuringu tulemused ning kommenteeritakse tekkinud olukorda Euroopa Kohtu praktika valguses. Peamise tulemusena toodi välja võimalikud tegevusstsenaariumid, mis on esitatud ka meie kandidaatidele aruteluks. Kui analüüsida Euroopa Kohtu praktikat, selgub mõningaid olulisi aspekte, mis on erilised just „Natura 2000“ alade puhul. „Natura 2000“ alade puhul ei pea tõestama, et keegi kahjustab antud kaitseala. Hoopis vastupidiselt peavad kõik ligiduses olevad arendused tõestama, et nad ei kahjusta looduskaitseala. „Natura 2000“ uuringud ei ole tüüpilised keskkonnamõju hinnangud, vaid need peavad tõestama otseselt, et „Natura 2000“ kaitsealust objekti ei kahjustata. „Natura 2000“ aladel ei ole kindlaid piire, kõik sõltub arendustegevuse mõju ulatusest. Kui tekib kahtlus, et see mõjutab „Natura 2000“ ala ka mõnekümne kilomeetri kauguselt, siis peab kavandatav arendus vastupidist tõestama.

Lugupeetud kandidaadid, kas keegi soovib kommenteerida? Valikud on teie ja siis valime meie teid.

Kuid enne kui keegi asja üle arutlema ja valima hakkab, on hea meenutada olukorda Nabalas, kus enne 2011. aasta valimisi toonane keskkonnaminister piirkonna elanikke ja ettevõtteid rahustas ning lubas kaalutletud otsust pärast uuringute teostamist. Suur grupp spetsialiste higistas seetõttu tasuta, selleks et töötada välja uuringute lähteülesanne, mis annaks emotsioonitu, teaduslikult põhjendatud hinnangu planeeritud kaevanduste mõjule Nabala piirkonnas. Kuid juba paar päeva pärast valimisi teatas uus keskkonnaminister, et Nabalas kaevandama ei hakata. Mingeid asjakohaseid uuringuid ei korraldatudki, kuigi lähteülesanne oli ministeeriumil olemas. 2014. aastal moodustati hoopis Nabala-Tuhala looduskaitseala.

1 Orru, M., Väizene, V., Pastarus, J.-R., Sõstra, Y., Valgma, I. (2013) Possibilities of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit. Environ Earth Sci, DOI 10.1007/s12665-013-2396-x

2 Marandi, A., Karro, E., Polikarpus, M., Jõeleht, A., Kohv, M., Hang, T., Hiiemaa, H. (2013). Simulation of the hydrogeologic effects of oil-shale mining on the neighbouring wetland water balance: case study in north-eastern Estonia. Hydrogeology Journal, 21(7), 1581–1591.

3 Marandi, A., Veinla, H., Karro, E. (2014). Legal aspects related to the effect of underground mining close to the site entered into the list of potential Natura 2000 network areas. Environmental Science and Policy, 38, 217–224.