Thermae linnahall

Andmekeskused võiksid keskkonda mõjutada, muuta linnaruumi mitmekesisemaks. Nende jääksoojusega saab luua põhjamaisesse kliimasse vajaliku avaliku hübriidruumi.

KRISTIAN TAAKSALU

Digiseadmete kasutamisest on saanud igapäevaelu osa. Enamik kommunikatsioonist käib e-posti teel, teadmisi ammutame otsingumootorite kaudu ja tähtsaid eluhetki jagame sotsiaalvõrgustikes. Oleme lummatud virtuaalreaalsusest, teadvustamata selle füüsilist ruumi – andmepankasid. Andmekeskused on digimaailma hoiupangad, mis oma suletusega jäävad enamasti avalikkuse eest varju ja nende keskkonnamõju alahinnatakse. Nädala jooksul videotunde striimiv, s.t voogedastav nutitelefon kasutab kokku rohkem energiat kui uus külmkapp.1 Seega toodavad andmekeskused väga palju jääkenergiat.

Olemuslikult on serverikapp lokaalne küttekeha. Suur hulk sissetulevast elektrienergiast väljub soojusena. Andmekeskuste jääksoojusega on võimalik soojendada vett, mis voolab näiteks läbi hoone või linnaruumi, samuti saab kasutada tekkivat sooja õhku. Need kaks ressurssi kannavad ühisnimetajat nähtamatu ruum. Niisama nähtamatu on baitide maailm – teame, et see on olemas, aga me ei näe seda. Veeauru on võimalik küll näha, aga selle temperatuuri on raske määrata. Sellises ruumis viibimine või selle tajumine on eriline ja oluline – et arhitektuur ei oleks üksnes visuaalne, vaid ka kogetav. Vee olekuid ja vee liikumise abil tekitatud keskkonna saab ühendada kümbluskultuuriga ja luua täielikult sulgemata soe avalik ruum.

Hea võimalus on paigutada serverikapid linnahalli ning kasutatada neist ülejäävat soojust termide ja avaliku ruumi kütmiseks. Serverite käigushoidmisest ülejäävat soojust saab kasutada nende kohal olevate ruumide kütmiseks. Baitide nähtamatu maailm kohtub soojusruumide nähtamatu maailmaga, ühtlasi luues põhjamaises kliimas hädavajaliku kapitalismist puutumata avaliku hübriidruumi. Jäähalli mahub 1536 serverikappi. Sellise hulgaga on võimalik soojendada basseinivee temperatuurini ligi 48 000 m3 vett. Nii on võimalik vähendada ligi 800 100 m2 majapidamiste küttekulusid.

Andmekeskus kütab jää(k)halli peal olevat väljakut ja suurt saali. Seal on võimalik ka talveajal korraldada tantsu- ja laulupidusid.

Kristian Taaksalu

Jää(k)hall toidab teenust

Kuidas ja kas saab vähendada kaitset vajavate institutsioonide ja jääksoojust eraldavate funktsioonide, nt andmekeskuste, introvertset endassesulgumist ja ühtlasi vältida sidemete katkestamist linnaruumiga? Mida toob kaasa maailmas suurenev vajadus mahutada andmed füüsilisse ruumi ning milliseid arhitektuurilahendusi see võimaldab? Kuidas kujundada introvertne linnakeskkond ekstravertseks aktiivseks tugipunktiks? Andmekeskuste jääksoojust tuleb käsitleda vahendina, mis aitab välja arendada mitmekesist linnaruumi.

Tähelepanuta, kasutamata jäetud ressursist saab (soojus)ruum. Oluline on visualiseerida jääkproduktist tekkivad parameetrid, nt soe õhk ja vesi, ja kasutada neid tunnetusliku, sotsialiseerumist soodustava ruumi loomisel. Soojusruum algaks jäähalli paigutatud andmekeskusest ning laotuks läbi ja üle linnahalli. Kogu hoone saab sellest mõjutatud. Andmekeskusest tekkivat jääksoojust kasutataks ka suure saali kütmiseks, aga oma kehasoojust eraldavad sinna tulnud külastajaskondki, kellest saab samuti soojusruumi tekitaja-kujundaja. Lisaks võib higistada põhjatiiva saunakompleksis.

Nii toidab privaatsete andmete töötlemise jääk avaliku ruumi teenust. Multifunktsionaalse keskkonna kõiki ressursse peaks võimalikult säästlikult kasutama. Ettevõtlus ja tootmine oleksid sümbioosis linna muu tegevusega. Seeläbi on võimalik luua uus võrgustik. Kui termide, pargi või väljaku kujundamine on tavapärane avalik funktsioon, siis linnahallis saab need kokku viia tänu tasuta energiale, ärifunktsioonile. Linn saab äritegevusest kasu, sest jääksoojust kasutatakse avalike rajatiste (park, väljak, ühissaun) kütmiseks. Soojus ja vesi seovad äri ja ühsikondliku valdkonna. Nii muudab andmekeskus ruumi mitmekesisemaks, linnahalli juurde moodustataks väike linnaline üksus: andmekeskus, soe linnaväljak, tootmiskompleks, kontserdisaal, soe sisetänav, termid, väliujula, sulgemata hübriidruum. Linnahalli „mäe“ külge kasvaks uus läbipõimunud linn.

Ideaalne linnahall

Linnahall on rohkem maastik kui hoone. Funktsioonide üksteise peale ladumise asemel on kogu programm laiali laotatud vanalinna ja mere vahelisele suurele alale. Füüsiliselt lähenedes võib sellest kergesti mööda vaadata, pidades tänava poolt peaaegu akendeta betoonist ja hallist paekivist maja varjendiks või laohooneks. Esimese ühiskondliku hoonena, mis ühendas mereääre kesklinnaga, pidi linnahall endale tee rajama läbi kaldapealse tööstusliku sadamapiirkonna ja militaarala.2 See ühtib serverite paigutusstrateegiaga, kus andmed peavad olema turvatud, tihtilugu peidetud paksude seinte vahele või ümbritsetud traataiaga. Seetõttu sobib linnahall väga hästi sellise ruumiprogrammi paigutamiseks.

Samuti saab linnahalli käsitada kesta või mäena. Lammutamise asemel võib lisada sekundaarseid struktuure, mida saab teisaldada, näiteks suure saali laepaneelide vahele tõmmatud kangas ruumi akustika ja mahu muutmiseks või endise välibasseini sõrestikstruktuuriga paviljon. Ka andmekeskuse lisamise puhul on võimalik oma aja äraelanud serverikapid minema viia. Linnahall säilib tervikteosena.

Linnahalli põhjaküljel paiknevat välibasseini kasutati omal ajal jäähalli kompressorite jahutusvee kogumispaigana ja silmailu pakkumiseks oli seda täiendatud purskkaevuga. Turvalisust hindava andmekeskuse paigutamine suletud jäähalli võimaldab lõunaküljele paigutada kasvuhoone ning kasutada seda külge kui ajakohast kodumaiste aiasaaduste tootmis­rajatist. Samuti saab andmekeskus kütta jää(k)halli peale ehitatavat avalikku väljakut ja suurt saali. Lõunatiiva serverikappide rangele plaanilahendusele vastandumiseks ja nende mereveega jahutamiseks võiksid põhjaküljel olla vabama õhustikuga avalikud termid lopsaka taimestikuga küngaste ja kärestikulise sooja vee ehk kanjoniga ning nähtamatu sooja ruumid. Topeltpatarei ehk linnahalli ette merre rajatud endise kindlusehitise varemete kaasamine ja selle külge sooja välisbasseini rajamine seoks kogu kompleksi tervikuks.

Tallinna linnahall on põhjamaises linnakeskkonnas ideaalne platvorm, kuhu saab rajada aasta ringi kasutatava soojusruumi, mille aluseks on võetud Antiik-Rooma termid kui avalik, sotsiali­seerumist võimaldav ruumi tüüp, kus see on ühendatud kohaliku kümbluskultuuriga ning edasi arendatud tänapäeva vajaduste järgi. Linnahalli täiendades saab pakkuda uusi vaba aja veetmise ja kümblusruume, mis omakorda loovad eeldused tugevama kogukonna tekkeks.

 

Artikkel põhineb sel kevadel kaitstud EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistritööl „Thermae Linnahall“ (juhendajad Martin Melioranski ja Renee Puusepp).

1 Michael J. Oghia, Shedding light on how much energy the internet and ICTs consume. CircleID, 21. III 2017.

2 Andres Kurg, Linnahall ja tema järelelu. Eesti ekspositsiooni Veneetsia XIII arhitektuuribiennaali kataloog „Kui pikk on ühe maja elu?“, 2012.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht