Mereääre-idee korje – uus tööriist linna arendamises

Liis Vahter

Sellest, et Tallinnast peab saama merelinn, on räägitud aastakümneid. Vormiliselt on kõik tingimused justkui täidetud: on meri ja on linn, kuid merelinna tundest on endiselt midagi puudu. Katrin Paadam ja Liis Ojamäe on Tallinna mereäärse ala kujunemise uuringus välja toonud, et ootused linnaruumile sõltuvad teistes linnades saadud kogemustest ning oma linna võrreldakse ikka omasugustega. ¹ Kui eeskujuks võtta mereääre lahendused Kopenhaagenis ja Tel Avivis või inspireeruda Göteborgi Frihamneni avalikust saunast ning New Yorgi Brooklini silla pargist, siis peaksid need mõjuma julgustavalt, aga koputama ka südametunnistusele.

Millistest põhimõtetest võiks siis alustada nüüdisaegse, säästliku ja avalikust huvist lähtuva linnaruumi kujundamist? Charles Montgomery² on veendunud, et linna kese on inimene. Ta usub, et linlased on õnnelikud siis, kui linn on inimsõbralik. See aga sõltub avaliku ruumi vormist ja kvaliteedist. Läbimõeldud linnaehituslik struktuur ja transpordisüsteem loovad Montgo­mery sõnul pinna inimestevahelisteks ootamatuteks ja oodatud kokkusaamisteks, mis on toimiva linna alustala. Tallinna kesklinna mereääre arengut jälgides tekib aga tunne, et planeerimisest on kadunud just seesama inimene ning avaliku arvamusega arvestamine keskkonna kujundamisel sumbub liiga sageli bürokraatlikesse vaidlustesse. Üksnes julgemate aktivistide rahulolematus seniste arendusotsustega ei ole piisav hea merelinna tekkeks. See oli põhjus, miks otsustasime üksikisiku tasandilt liikuda üldisele ning ärgitada iga inimest kaasa mõtlema ja avaldama oma ideid Tallinna kesklinna mereääre võimaliku tuleviku kohta. Uskusime, et mida suuremalt unistada, seda tõenäolisem on, et midagi ka tehtud saab.

Unistus

Ideekorje tähendab avaliku huvi kaardistamist. See sobib nii laiemaks mõttearenduseks kui ka organisatsiooni sees pikemaajaliste projektide planeerimiseks. Ideekorje peamine eesmärk on planeerimisse tuua unistused ja soovid, mis ei lähtu krundipiiridest, omandivormist ja ametlikest arenguplaanidest. Soovisime kinni püüda viimastel aastatel kesklinnas mere ääres saadud ruumikogemused.

Ideekorjet ette valmistades³ otsisime analooge. Näiteks Aucklandi „Jaga mõtet“ („Share an Idea“) ja New Yorgi „Linnaga koos ja linnale“ („By the City / For the City“) on avalikkusele mõeldud ideede jagamise platvormid osa ametlikust linnapoliitikast ja ruumilisest planeerimisest. Tallinnas on ideekorje uustulnuk, kuid loodetavasti aitab linnaplaneerimise amet partnerina kaasa, et sellest saab avaliku huvi kaardistamise peamine meetod.

Võtsime ette ala Russalka mälestusmärgist Noblessneri kvartalini ning andsime inimestele võimaluse veebikaardil täpselt lemmikpaigale osutades oma unistused ja ootused välja öelda. Unistati aktiivselt: kahe suvekuu jooksul kogunes 530 ideed üle 300-lt inimeselt. Ideede rohkus kinnitab jätkuvat nõudlust Tallinna kui merelinna järele.

Eestlaslikult pragmaatiliselt saime ulmelisi soove pigem vähe ja esitatud unistuste analüüs ütleb, et domineerivad ideed, mis parandaksid üsna lihtsate meetmete abil igapäevast elukeskkonda märgatavalt. Sooviti, et mere äärde saaks lihtsamalt, unistati promenaadist ja kergliiklusteest, kesklinna mereäärt nähti pigem jalutamise ja rahulikult kulgemise kohana. Esile tõusid Kalasadam, linnahalli ümbrus, Lennusadama ja Noblessneri sadama vaheline ala, mida nähti mitmekesiste vaba aja veetmise ja tarbimisvaba ruumina (sooviti sündmuste lava, välitrenažööre, sauna, grillimiskohta).

Linnaplaneerimise tööriist

Ideekorje sobib linnaplaneerimise tööriistaks, kui kasutada seda fantaasia lennutamiseks ja diskussiooni alustamiseks, ühe osana tervikprotsessist. Inimesed on väsinud arusaamatutest planeeringutest ja eepose mõõtu seletuskirjadest, krüptilisest kantseliidist ja kurnavatest aruteludest. Ideekorjest üksi linna planeerimiseks ei piisa, seda peab täiendama silmast silma kohtumiste ja selgitamisega (tegime näiteks intervjuusid Tallinna merepäevade külastajaga, linlaste ja turistidega). Kindlasti on mõistlik ideid korjata eri aastaaegadel.

Seda projekti käima lükates olid meil suured plaanid: luua mereäärsete maaomanike ja asutuste partnerlus, soodustada infovahetust, plaanide kooskõlastamist ja merepromenaadi kiiremat tekkimist. Vabatahtlikult (ja teadlikult ilma projektirahastuseta) korraldatud ideekorjega saadi väikeses mõõtkavas ka hakkama, kusjuures kaasati Tallinna sadama inimesed ja Noblessneri kvartali arendajad. Selleks, et ideed ei jääks pelgalt kirjamustaks paberil, oleme kogu projekti vältel järjepidevalt läbirääkimisi pidanud ja teavitustööd teinud. Asjast huvitatute olukorraga kursishoidmine on kriitiliselt tähtis, et head ideed ellu ärkaksid.

Noblessneri arendajad on alustatud ettevalmistustega oma lemmikideede elluviimiseks: järgmiseks suveks tekib jahisadama juurde avalik lugemispaviljon ning kvartal ühendatakse paremini Kalamaja pargiga. Samuti on kogutud ideede elluviimisest huvitatud Lennusadam, kes soovib ideekorje saaki kasutada „Merekultuuri aasta 2016“ programmis. Arhitektuurikeskus näeb kogutud tänavaruumi ja ligipääse käsitletavaid mõtteid sisendina sadama piirkonna ja kesklinna ühendamise parandamise projektis. Põhja-Tallinna valitsus kutsus meid ideekorje tulemusi esitlema. Tallinna linnaplaneerimise amet on huvitatud kaardipõhise ideekogumise rakenduse kasutamisest, räägitud on isegi selle e-teenuseks kujundamisest. Ideekorje tõestas, et häid ideid inimestel jagub, tuleb need vaid kinni püüda ja linna arengusse rakendada.

1 Katrin Paadam ja Liis Ojamäe, Tallinna Linnavalitsuse uue hoone kavandamisest lähtuv mereäärse lähiala kujunemine ja sellega seotud kasutajagruppide hinnangud ja hoiakud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet, 2012.

2 Charles Montgomery.Happy City. 2014.

3 Ideekorjele eelnes põhjalik mõttetöö, mille tulemusel sündis Tallinna kesklinna mereääre ideevõistluse korraldamise juhend: www.linnalabor.ee/merekonkurss