Värske Vikerkaar

Märt Väljataga

Värske Vikerkaare-numbri autorkond koosneb peamiselt inimestest, kes on ühel või teisel moel seotud Eesti Humanitaarinstituudiga – nüüdseks Tallinna Ülikooli alla kuuluva omapärase kooliga, mis tähistas eelmise aasta lõpul oma 20. aastapäeva. EHI-s on õpetatud kirjandust, semiootikat, kultuuriteadusi, antropoloogiat, sotsioloogiat, filosoofiat ja distsipliine, mida nimetati vanasti orientalistikaks. Kõik need valdkonnad on Vikerkaare topeltnumbris ka esindatud.

Jaanus Adamson artikkel „Meie olemise tuumast“ käsitleb nalja, unenägude ja absurdi seoseid Freudi teoorias ja praktikas.

Eik Hermanni essee „Laaban ja koerad“ tõlgendab mitmuse rohke kasutuse tagamaid Laabani luules

Jaan Puhvel heidab loengus „Keeleloo lumm“ tagasipilgu oma filoloogiteele ning uurib detailsemalt kahe sõna, „seep“ ja „helmes“ etümoloogiat.

Ülar Ploom kirjutab tekstilisest olemisest.

Tõnu Viik esitab kolm kommenteeritud teesi kultuurivormide loomuse kohta.

Rein Raud mõtestab uuesti kultuurilise universalismi ja relativismi vana vaidlust.

Lorenzo Canas Bottos põhjendab, miks kultuur ei ole antropoloogias kuigi kasutuskõlblik mõiste.

Triin Kallas selgitab, miks Platon kirjutas oma teosed dialoogidena.

Alari Allik essee „Vähe on palju“ käsitleb vaesuse apoloogiaid idas ja läänes.

Mikko Lagerspetz vastab küsimusele „Mida on Ida-Euroopal sotsioloogiale anda?“, näidates, kuidas meie lähiajaloo kogemus aitab revideerida mõningaid läänes levinud sotsioloogilisi kontseptsioone.

Mihhail Lotman kirjutab Vladimir Nabokovi luulest.

Raamatuarvustuste rubriigis käsitleb Marek Tamm Rein Raua lühiromaani „Vend“, Tõnis Kahu Mihkel Raua mälestusraamatut „Musta pori näkku“ ja Juhan Saharov Vaclav Haveli mälestusi „Lühidalt palun“. Andrei Hvostov uurib René Guénoni „Nüüdismaailma kriisi“ põhjal traditsionalismi võimalikke siirdeid poliitikasse. Mart Nutt tutvustab Edmund Burke`i „Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist“, Aet Annist käsitleb Robert Putnami raamatut „Üksi keeglisaalis“. Mariliin Vassenin arvustab Joel Sanga „Ohvitseride maja“, Berk Vaher Anti Saare juttu „Nemad kaks“ ja Eeva Park Wislawa Szymborska luulet.

Ilukirjanduslehekülgi sisustavad Maarja Kangro, Jan Kausi ja Rein Raua jutud ning Rein Raua, Hasso Krulli, Kätlin Kaldmaa, Maarja Kangro, Tõnu Viigi, Kalju Kruusa, Ülar Ploomi, Kirmen Uribe ja Vladimir Nabokovi luulet. Viimast kahte on tõlkinud vastavalt Kalju Kruusa ja Maria-Kristiina Lotman.

Ajakirja piltideks on Tõnis Saadoja akvarellid Tallinna linnavaadetega, millest kirjutab kunstnik ise.

Vikerkaare topeltnumber maksab 60 krooni, aga ettetellijatele on see märksa odavam.

Head lugemist,

Märt Väljataga

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming