$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Eesti ja ukraina luule sarnanevad kodumaa teema, visuaalsuse ja peidetud tähenduste poolest. Rajamets suutis ridade vahele kirjutatu ka tõlkes meisterlikult säilitada.
Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.
Kuidas toppida universum läbi nõelasilma ja see teisel pool erinevana, aga siiski samana laiali laotada? Kuidas ehitada jälle üles nähtamatud katedraalid?
Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?
„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
Jaan Kaplinski viimaste vene keeles kirjutatud tekstide konarused on eestikeelses tõlkes elegantselt tasandunud.
Iisraeli tõlkija Gili Haimovich võrdleb Jaan Kaplinski luulet aknaklaasiga, millelt nähakse peegeldumas iseennast – nagu ka armastuse puhul.
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
Mis juhtub siis, kui tõlkijad ei pea ummisjalu kiirustama, kui müügitont ei kohusta kirjastusi avaldama vaid kõige värskemaid hitte ja kui lugejad tunnevad, et neid võetakse tõsiselt?
Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti üks tõlgendus ei välista teisi, kuid tõlkes on ambivalentsust edasi anda peaaegu võimatu. Kuidas on selle lahendanud Jüri Talvet?
Kogumik „Kohtumised“ annab aimu kirjaniku ja tõlkija suhtest. Sellega on nagu armastusega: võib olla nii ja naa.
Tõlkeuuringuis ei piirduta teksti lingvistilise analüüsiga, vaid uuritakse murrangulistele muutustele aluse pannud isikute ja kultuurivahendusviiside lugu, tõlke toimimist kultuurikontekstis.
Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?
Kui tekstide iseäralik järjestusviis kõrvale jätta, siis on „Nõmmeroosike“ imeliselt koostatud, ammendaval ja põhjalikul uurimistööl põhinev väljaanne.
Tõlkijate seas läbi viidud küsitlus näitas, et üks mureküsimusi on kaua samal tasemel püsinud tõlketariifid.
Inimese ja masina jõukatsumine on jõudnud põnevasse faasi ning progejad ja inimtõlkijad on kas rõõmsalt elevil või murelikult ärevil.
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.