
Daniele Monticelli: „Eesti raamatu ajalugu on algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo põiming, tõlge aga lõim, mis teeb võimalikuks tekstide ja ideede liikumise.“

Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga

Miks eelistab osa kirjanikke end väljendada emakeele asemel muus keeles? Mõnele pakub rännak võõrkeeltes rikastava kogemuse, mõnel aitab ellu jääda.

Luule ei ole mitte ainult ellujäämisstrateegia, vaid ka kohustus: need, kes ei ole kaotanud hinge, peavad kõnelema nende eest ja nimel, kes ise enam ei saa.

Eesti ja ukraina luule sarnanevad kodumaa teema, visuaalsuse ja peidetud tähenduste poolest. Rajamets suutis ridade vahele kirjutatu ka tõlkes meisterlikult säilitada.

Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.

Kuidas toppida universum läbi nõelasilma ja see teisel pool erinevana, aga siiski samana laiali laotada? Kuidas ehitada jälle üles nähtamatud katedraalid?

Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?

„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.