tõlkimine
-
Eesti kirjandusel läheb maailmas täitsa hästi, aga tõlkijaid tuleb juurde koolitada
Ilvi Liive-Roosipuu: „Ülikoolitasemel, süstemaatiliselt ja süvendatult saab eesti keelt ja kirjandust õppida veel ainult Eestis, mujal maailma ülikoolides enam mitte. See on üks väga kitsas koht, kus saab midagi ära teha vaid Eesti riik.“
4 minutit -
Austria kirjaniku, tõlkija ja kooliõpetaja Ernst Jandli mälestust jäädvustab Viinis tema nimega park.Peter Gugerell / avalik omand / Wikimedia CommonsMis on see õudusluuletaja õudusluule?
Valikkogus „Õnnesoov“ keeratakse otsekui maitserohelisega garneeritud omlett lugeja ette Ernst Jandli loomingu paratamatult prohvetlik pale.
6 minutit -
Tõlgetest raamatuaastal
Eesti raamatu kõrgaeg on jäänud seljataha – trükiarvu ja nimetuste poolest oleme jõudnud kestliku taganemise faasi. Kuidas peegeldub see tõlkekirjanduse kvaliteedis?
11 minutit -
Krista Kaera elutöö märksõna on „tõlkimine“. Seejuures ei tähenda tõlkimine mitte ainult teksti ümberpanemist teise keelde, vaid maailmade ja inimeste ühendamist raamatute kaudu. Krista Kaer 2021. aastal oma maakodus Läänemaal.Martin Ahven / Õhtuleht / ScanpixKrista Kaera visiooniga tõlkemaailmad
Lugude jutustamise väele, tõlkekunstile, rahvusvaheliste sidemete tugevdamisele ja kultuurihorisondi laiendamisele pühendatud elu kestab inimpõlvi.
3 minutit -
Tõlkeajalugu on tähtis kõigile kultuuriuurijatele ja -huvilistele, tõdeb Daniele Monticelli. „Ühelt poolt peegeldub tõlkeloos eri ajastutel toimunu: mida valitakse tõlkimiseks, kuidas tõlgitakse, kes tõlgib, kellele – see ütleb väga palju kultuuri konteksti kohta. Teiselt poolt tõlge mitte ainult ei kajasta, vaid ka kujundab kultuurimiljööd: oma keelt, oma kirjandust, üldse teatud aja kultuurilist, poliitilist ja sotsiaalset silmaringi ning tegutsemisruumi.“ Foto on tehtud Tallinnas Kadrioru lugemispaviljoni juures.Piia Ruber500 aastat tõlkekirjandust. Kuidas edasi?
Daniele Monticelli: „Eesti raamatu ajalugu on algusest peale keele, kultuuri, religiooni, teaduse ja poliitika ajaloo põiming, tõlge aga lõim, mis teeb võimalikuks tekstide ja ideede liikumise.“
16 minutit -
Mis on ühist tõlkimisel ja kudumisel?
Vestlus luuletõlkeauhinna laureaadi Anna Verschiku ja toimetajaauhinna laureaadi Katrin Kerniga
9 minutit -
Kirjutamine kui tõlkimine
Miks eelistab osa kirjanikke end väljendada emakeele asemel muus keeles? Mõnele pakub rännak võõrkeeltes rikastava kogemuse, mõnel aitab ellu jääda.
6 minutit -
Keeleteadlane, luuletaja ja tõlkija Anna Verschik 22. veebruaril 2023 Tallinna Kirjanike Majas ukraina kirjanduse õhtul.Kris MoorLuule on sõjavastane tegu, tõlkimine kaitsevõrk
Luule ei ole mitte ainult ellujäämisstrateegia, vaid ka kohustus: need, kes ei ole kaotanud hinge, peavad kõnelema nende eest ja nimel, kes ise enam ei saa.
5 minutit -
Harald Rajametsa ukraina kirjandus
Eesti ja ukraina luule sarnanevad kodumaa teema, visuaalsuse ja peidetud tähenduste poolest. Rajamets suutis ridade vahele kirjutatu ka tõlkes meisterlikult säilitada.
10 minutit -
Noorte tõlkevõistluse tulemused 2024
Selgunud on VIII noorte ilukirjanduse tõlkijate võistluse tulemused.
Tänavu tõlgiti inglise (Oliver Sacks, „On the Move“), prantsuse (Eric Emmanuel Schmitt, „Ma vie avec Mozart“), hispaania (Juan José Millás, „El Paraíso era un autobús“ ja „Un curioso intercambio“) ja taani keelest (Bjarne Reuter, „Månen over Bella Bio“).
Võistlusele saadeti 114 tööd: inglise keelest 62, prantsuse keelest 25, hispaania keelest 17 ja taani keelest 10.
Tõlge inglise keelest
I–II koht: Liisa Kunsing ja Maria Mägi,
III…1 minut
