tõlkimine
-
Harald Rajametsa ukraina kirjandus
Eesti ja ukraina luule sarnanevad kodumaa teema, visuaalsuse ja peidetud tähenduste poolest. Rajamets suutis ridade vahele kirjutatu ka tõlkes meisterlikult säilitada.
10 minutit -
Noorte tõlkevõistluse tulemused 2024
Selgunud on VIII noorte ilukirjanduse tõlkijate võistluse tulemused.
Tänavu tõlgiti inglise (Oliver Sacks, „On the Move“), prantsuse (Eric Emmanuel Schmitt, „Ma vie avec Mozart“), hispaania (Juan José Millás, „El Paraíso era un autobús“ ja „Un curioso intercambio“) ja taani keelest (Bjarne Reuter, „Månen over Bella Bio“).
Võistlusele saadeti 114 tööd: inglise keelest 62, prantsuse keelest 25, hispaania keelest 17 ja taani keelest 10.
Tõlge inglise keelest
I–II koht: Liisa Kunsing ja Maria Mägi,
III…1 minut -
Kõhkleva päikese karehell peegeldus
Kes kordki on näinud päikesest üle valatud Jeruusalemma kive ja Eestimaa pimeduseta öid, see tajub ka laugude tagant nende valguste samasust ja otsatut vahet.
4 minutit -
… ja paekivikamakas.ErakoguTõlkimise suurim saladus
Kuidas toppida universum läbi nõelasilma ja see teisel pool erinevana, aga siiski samana laiali laotada? Kuidas ehitada jälle üles nähtamatud katedraalid?
11 minutit -
2022. aasta märtsikuu Looming ilmus Ukraina lipu värvides. Foto on tehtud sama aasta 1. aprillil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis Ukraina Kultuurikeskuse toetamiseks korraldatud heategevusmüügil.Lendleht / Eesti Kirjanike Liit / FacebookRohkem, rohkem ukraina kirjandust!
Viimase paari aasta jooksul on hoogustunud ukraina kirjanduse tõlkimine, samuti on avaldatud hulk raamatuid Ukraina kohta. Kas seda on palju või vähe?
10 minutit -
„Just meie maise elu poolel rajal / end äkki leidsin keset sünget metsa, / sest õigelt teelt ma olin eksi läinud.“ Gustave Doré illustratsioon Dante „Jumaliku komöödia“ 1857. aasta väljaandes.Avalik omand / Wikimedia CommonsDante kriisiteraapia
„Jumalik komöödia“ on inimesele eksistentsiaalne teejuht: peale sügava refleksiooni kriisi olemuse üle leiab sealt tundelise, meelelise, ajaloolise ja eshatoloogilise teekonna sellest väljumiseks.
14 minutit -
Jaan/Jan Kaplinski raamat „Teiste jõgede taga“ sisaldab tõlgituna tema kolm viimast luulekogu: koondkogu „Наши тени так длинны“ ehk „Meie varjud on nii pikad“ tsükkel „Третья книга стихов“ ehk „Kolmas raamat värsse“ (Новое литературное обозрение, 2018), „Отпечаток крылатого пальца“ ehk „Tiivulise sõrme jälg“ (Kite, 2022) ning kirjutamisaja poolest hiliseim „За другими реками“ ehk „Teiste jõgede taga“ (Kite, 2021).Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVõõraste kätega kirjutatud lugu
Jaan Kaplinski viimaste vene keeles kirjutatud tekstide konarused on eestikeelses tõlkes elegantselt tasandunud.
10 minutit -
Gili Haimovich ja Mathura 20. jaanuaril Eesti Kirjandusmuuseumis Jaan Kaplinski päeval „Kaplinski tõlkes ja kirjades“. Gili Haimovich kõneles Kaplinski heebrea keelde jõudnud valikluulekogust „Tolm ja värvid“. 23. jaanuaril esines Gili Haimovich koos Mathuraga ka kirjandusõhtul Tartu Kirjanduse Majas.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumKaplinski luule jõud peitub selle läbipaistvuses
Iisraeli tõlkija Gili Haimovich võrdleb Jaan Kaplinski luulet aknaklaasiga, millelt nähakse peegeldumas iseennast – nagu ka armastuse puhul.
6 minutit -
Noorte tõlkevõistlus 2023
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsioon kuulutas 9. jaanuaril välja noortele tõlkijatele mõeldud ilukirjanduse tõlkevõistluse.1 minut -
Raudselt peavad raudreeglitest kinni spordisõnumite tõlkijad ja spordireporterid. Väidetavalt võisteldakse mitmel alal (nt jalgpallis) rahvuste liigades. Kui nii, siis peaksid kohtuma nt hispaanlased ja katalaanid, valloonid ja flaamid. Ei kohtu. Tegemist on maade liigadega. Kui üldse, siis koostatakse rahvusvõistkondi haruharva. Eestis ainult Eesti, mitte eestlaste võistkondi. Pildil Eesti naiste jalgpallikoondis enne Türgi naiste jalgpallikoondisega peetud matši (2018).CeeGee / CC BY-SA 4.0 / Wikimedia CommonsTõlkimise raudreeglitest
Kõrgema astme raudreegli võib sõnastada nii: inglise keel on eesti keele suhtes ülimuslik, peremeeskeel, eeskujukeel, jäljendamiskeel, mispärast tõlgete eesmärk ei ole eesti keelt põlistada, vaid on inglistada.
9 minutit -
Tartu ülikooli läti keele õppejõud ja tõlkija Ilze Tālberga kõnelemas tõlkijate seminaril.Andres Tennus / Tartu ÜlikoolEesti ja läti tõlkijate seminar
Kui inglise keele oskajaid leidub iga nurga peal, siis läti ja eesti keele oskajaid tuleb tikutulega otsida. Tegelikult on mõlema keele kõnelejaid palju.
5 minutit -
Kaader taani kirjaniku Henrik Pontoppidani romaani „Per Õnneseen“ ainetel tehtud filmist (2018). Režissöör Bille Augusti filmis astub peaosas üles Esben Smed.IMDbVäikesed imed
Mis juhtub siis, kui tõlkijad ei pea ummisjalu kiirustama, kui müügitont ei kohusta kirjastusi avaldama vaid kõige värskemaid hitte ja kui lugejad tunnevad, et neid võetakse tõsiselt?
13 minutit -
„Jääv armastus sealpool surma“
Francisco de Quevedo kuulsa hispaaniakeelse soneti üks tõlgendus ei välista teisi, kuid tõlkes on ambivalentsust edasi anda peaaegu võimatu. Kuidas on selle lahendanud Jüri Talvet?
9 minutit -
Tõlkija annab autorile uue hääle, sellele mõtlematagi
Kogumik „Kohtumised“ annab aimu kirjaniku ja tõlkija suhtest. Sellega on nagu armastusega: võib olla nii ja naa.
5 minutit -
Londoni ülikooli professor Hilary Footitt ja Grazi ülikooli professor Pekka Kujamäki konverentsil „Tõlkimine ajaloos multidistsiplinaarses vaates“Leena SooväliAjalugu ja tõlkimine
Tõlkeuuringuis ei piirduta teksti lingvistilise analüüsiga, vaid uuritakse murrangulistele muutustele aluse pannud isikute ja kultuurivahendusviiside lugu, tõlke toimimist kultuurikontekstis.
5 minutit -
„Soome keelest ja kultuurist tõlkimisel on kõige eksitavam petlik lähedus,“ leiab Kadri Jaanits. „Sõnavaras on ju tõesti palju sarnast, samuti kultuuris, ainult et sageli peitub sama väliskuju taga hoopis teistsugune tähendus. Ka lauseehitusel tuleb silm peal hoida, et tulemus oleks eesti keeles sama loomulik nagu originaaltekst.“Piia RuberNii lähedal, nii kaugel, nii hästi tõlgitud – soome kirjandus
Tõlkija Kadri Jaanits: „Eesti-Soome kultuurisuhted on ilmselt tugevamad kui meie suhted põhjanaabritega mitmel muul tasandil. Potentsiaali oleks aga palju enamaks.“
6 minutit -
Ilona Martson: „Miks mõned teosed saavad rahvusvaheliselt menukaks, mõned mitte? Igal raamatul on oma saatus nagu inimeselgi.“Piia RuberTõlkijate vennaskonna kümme aastaringi
Ilona Martson: „Tõlkija töö on eraku töö. Kuid kõik tõlkijad ei ole ometi sellised erakud nagu askeesi harrastanud püha Hieronymus! Aeg-ajalt on neil vaja ka üksteist näha.“
9 minutit -
Tõlke ilmumine ei peaks olema sündmus lähtekultuuris, vaid eelkõige vastuvõtvas kultuuris. Hea näide on Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali ilukirjandusliku tõlke auhinna osa kandidaatide esinemine 16. märtsil Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis. Vasakult Eva Velsker (Henrik Pontoppidan, „Per Õnneseen“), Triin Tael (Richard Powers, „Ilmapuu“), Maria Esko (Virginie Despentes, „Vernon Subutex 3“) ning laureaadiks osutunud Alari Allik (Sei Shōnagon, „Padjamärkmed“). Õhtut juhtis Ilona Martson.Kris MoorEesti kirjandus suurrahvaste tõlketurul – riskid ja võimalused
Mida ei tohiks ja mida võiks teha, et suurendada eesti kirjanduse kohalolu maailmakirjanduses?
11 minutit -
Aegumatud padjamärkmed
Miks on Sei Shōnagoni „Padjamärkmed“ ligi tuhat aastat jaapani ja maailma kirjanduskaanonis püsinud ja ka tänapäeval aktuaalne?
4 minutit -
Johann Wolfgang von Goethe 1775.-1776. aastal. Georg Melchior Krausi maal.Goethe-Museum Frankfurt am Main / avalik omand / Wikimedia CommonsTõlkelooline Goethe
Kui tekstide iseäralik järjestusviis kõrvale jätta, siis on „Nõmmeroosike“ imeliselt koostatud, ammendaval ja põhjalikul uurimistööl põhinev väljaanne.
6 minutit -
Kuidas elab Eesti kirjandustõlkija aastal 2020?
Tõlkijate seas läbi viidud küsitlus näitas, et üks mureküsimusi on kaua samal tasemel püsinud tõlketariifid.
10 minutit -
Kas paberraamatute ja -meedia kirjastamisest ning lugemisest võib saada kõrgkultuur või luksuskaup?www.goodfreephotos.comNähtamatu tõlkija muutuv roll
Inimese ja masina jõukatsumine on jõudnud põnevasse faasi ning progejad ja inimtõlkijad on kas rõõmsalt elevil või murelikult ärevil.
7 minutit -
Sõnakunst ja müra
Sõnavõtt Eesti Kultuurkapitali klassikatõlkeprogrammi „Hieronymus“ esimeste köidete esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 27. V 2019.
4 minutit
